Maapäeva manifest: külakogukonnad vajavad selgust ja kaasamist
Pühapäeval Vana-Võidus vastu võetud Eesti Külade XII Maapäeva manifest ootab riigilt selget sõnumit, kes on Eesti Vabariigis tervikliku maaelu eest vastutaja. Praegu jagavad seda vastutust kolm ministeeriumi. Manifest kinnitab ka, et kogukondade soov on olla kohalikule omavalitsusele võrdväärne koostööpartner kohaliku elu kujundamisel.
Eesti Külaliikumise Kodukant juht Krista Habakukk andis maapäevaliste manifesti pidulikult üle lõputseremoonial viibinud peaminister Jüri Ratasele ning maaeluminister Tarmo Tammele, kes kinnitas, et käsitletud teemad on olulised ning lähema kahe aasta jooksul saavad need 90 protsendi ulatuses teostatud.
Vabariigi President Kersti Kaljulaid ütles päev varem Maapäeval peetud kõnes, et olulisim roll kohaliku elu kujundamisel on ettevõtlikel kogukondadel ja nendega koostööd tegevatel kohalikel omavalitsustel. "Eestis on suur voli ja vabadus teha oma kogukondadega koos kõike seda, mis inimestele tähtis," ütles Kaljulaid.
"On kurb, kui mõnes kohas veel öeldakse, et üht või teist ei tehta sellepärast, et seda ülesannet pole neile pandud," ütles president Kaljulaid.
Eesti Külaliikumise Kodukant juhi Krista Habakuke sõnul on kogukonnad ja külavanemad valmis oma elukeskkonna kujundamisele kaasa aitama nii otsustusprotsessis kui ka kogukonnale vajalike teenuste pakkumisega. Selleks aga on uutesse omavalitsustesse vaja kogukonna temaatikat tundvaid inimesi ning koolitust ja ümarlaudu vajavad ka kogukondade eestvedajad.
„Ei riik ega omavalitsus ei tohi oma inimestelt eeldada, et nad osutavad kogukonnateenust alla omahinna või lausa vabatahtlikuna. Riik peab tagama esmatasandi teenuste rahastamise,“ ütles Habakukk.
Manifest rõhutab vajadust selle järele, et EL uuel eelarveperioodil (2021-2027) saaks külaelu erinevate arendustegevuste jaoks toetust taotleda ühest kohast. Multifondide suuna on juba valinud suurem osa EL liikmeriikidest. Multifondide rakendamise eeltingimus on kogukondade suurem kaasatus otsustusprotsessidesse – CLLD ehk kogukonna juhitud kohalik areng (Community Led Local Development). Selle käigus aga ei tohi kaduda ega kahaneda siseriiklikud regionaalarengu programmid. Samuti peab riik tagama hästitoimiva taristu – arendama välja lairiba-interneti võrgu, panustama hajaasustuses paindlikumale ühistranspordile ning tagama teede korrasolu.
