12. ja 13. novembril toimub 15. juubelikontsert, mis toob publikuni kõikide aastate lemmiklood.

Maarja Küla direktor Ly Mikheim sõnab, et aasta aastalt on kasvanud ühiskonna teadlikkus intellektuaalse puudega noortest ning hea on projektile panna punkt kontsertide kõrghetkel.

Kuula, palun

Esimese kontserdi korraldas 2002. aastal Keiu Kaljujärv, kes oli vastloodud sihtasutuse Maarja Küla juhataja. Järgmisel aastal palus Keiu abiks vanema õe Anu, kes võttis siis juba teatepulga üle.

“Pealkiri “Kuula, palun!” tekkis kohe alguses. “Eks sel on mitu tähendust, aga kõige rohkem ehk see, et märka, pane tähele,” sõnab Anu, “see on palve tugevamate maailmale.”

Ta teab nüüd palju paremini, kui suur rõõm on andmisrõõm.

“Ma olen seda selle kontserdiga seoses tundnud palju kordi. Iga kord kui on kontserdi finaal, tulevad Maarja Küla elanikud lavale näitlejaid tänama ja ma näen, kuidas näitlejate silmad on pisarates.”

Vanemuises dramaturgi ametit pidav naine sõnab, et ta pole eriti hea abi küsija, kui asi puudutab teda ennast. “Olen teada saanud, et kui abi on vaja küsida kellelegi teisele, siis saan sellega päris hästi hakkama. Maarja Küla kontserdile abi küsides olen teada saanud, kui palju toredaid inimesi on Eestis,” sõnab Anu.

2003. aastal sai ta koos õe Keiu Kaljujärvega Tartu linnalt tunnustuse Aasta Tegu 2003 Maarja Küla heategevuskontserdi “Kuula, palun!” korraldamise eest.

Anu mäletab, kui nägi 1990. aastate keskel Helsingi ülikoolis õppides esimest korda tänavatel raske puudega inimesi. “Ma polnud kunagi selliseid inimesi näinud. Praeguseks oleme nii kaugel, et keegi ei ehmata enam, kui tänaval mõni teistsugune inimene liigub,” ütleb Anu.

Puudega inimene ei saa ennast sellest välja lülitada, see on 24/7. See on, mis jääb.

“Olen aru saanud, et Maarja Külasse toovad pered oma pereliikme rahuliku südamega, sest nad teavad, et tal on seal hea,” ütleb naine.

Kõige vanem külaelanik sai 40aastaseks, kõige noorem on 21aastane.

Koostöö jõud

Ühel aastal rajati tänu heategevuskontserdile Maarja Külla 100 ruutmeetrine kasvuhoone. 2007. aastast teeb küla koostööd Räpina Aianduskooliga, mis igal aastal avab toimetuleku õppekava põhikooli lõpetanutele. Lõpetajad saavad abiaedniku kutsetunnistuse.

„Meil on töötuba-pood Tartus, kus müüme ka kõikide teiste puudega inimeste tooteid. Koostöö on kõige alus,” sõnab Maarja Küla direktor Ly Mikheim.

Pikalt on küla hädas olnud kehva internetiühendusega. „Uhke männi- ja kuusemets, teiselt poolt kõrgepingeliinid, need teevad takistusi,” ütleb ta, „nüüd soovime leida sellele probleemile lahenduse.“

Tänu kontserdile on Maarja Küla noored avastanud oma võimeid ja andeid, saanud palju innustust. Ja mitte ainult laulmise alal. Mõni on tugev muusikas, teine keraamikas. “Mitmed noored on õppinud Räpina Aianduskoolis,” meenutab Anu.

“Muusikatunnis toimunu sarnaneb sageli Aafrika suguharu rituaaliga,” sõnab Ly, “meie kõnevõimetute, kuulmispuudega, autistlike joontega noorte lemmikuks on muusikatunnid, mida juhendab Heikki-Rein Veromann. Joonistamine on samuti üks viis, kuidas oma emotsioone välja elada.”

Andmise rõõm

Maarja Küla heategevuskontserdile tulijad peaksid unustama eelarvamuse, mille kohaselt on tegemist tõsise üritusega. Kõik esinevad näitlejad kannavad sõnumit, et andmise rõõm on suurim rõõm. Nii inimesed saalist kui ühiskonnas tervikuna on hiljemgi tundnud huvi, kuidas ja millega toetada Maarja Küla.

Hannes Kaljujärv on laulnud pea kõikidel Maarja Küla kontsertidel ning koos oma tütre Saaraga osaleb ka tänavusel kontserdil. Tallinna kontserdil on oodata duona lavale Raivo E. Tamme ja Ivo Linnat, Tartus aga Raivo E. Tamme ja Peeter Volkonskit.

Maarja Küla toetuseks laulavad Hannes ja Saara Kaljujärve, Ivo Linna, Raivo E. Tamme, Peeter Volkonski kõrval veel Jüri Aarma, Liis Lass, Katrin Pärn, Karol Kuntsel, Juss Haasma, Priit Strandberg, Imre Õunapuu, Britta Soll, Alo Kurvits, Andres Raag, RAMMM, Mihkel Tikerpalu, Diana Klas, Tanel Jonas, Jaanus Tepomees, Saara Nüganen, Ott Raidmets ja teised.