Maastikuehitaja kutse pakub võimalust luua midagi enneolematut

Lapsest saati aednikust ema tööd jälginud Erik Rüütel (18) valis ema eeskujul Luua Metsanduskooli maastikuehituse eriala, millel ta ka Noore Meistri kutsevõistlusel üles astub ning mida peab huvitavaks ja loominguliseks ametiks.

Rüütli sõnul ei teadnud ta peale põhikooli, mida soovib õppida ning astus seetõttu gümnaasiumisse. Poole aasta järel leidis ta aga, et see pole tema jaoks, kuna õpitu tundus igav ja kuiv ning sel puudus tema jaoks eesmärk.

Niisiis võttis noormees ülejäänud pooleks aastaks aja maha, et mõelda, kelleks ta tahab saada ja mida elult soovib. “Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle huvi pakkuma Luua Metsanduskool,” jutustas Rüütel. “Kuna minu ema on aednik ja olen seda tööd lapsest saati kõrvalt näinud, siis otsuse langetamine eriala suhtes polnud raske –maastikuehitaja.”

Eriala plussideks peab Rüütel mitmekesisust ja värskes õhus töötamist. Ta selgitas, et maastikuehitaja puutub kokku paljude töödega, nagu projekteerimine, kõnniteede tegemine, puude ja taimede hooldamine ning istutamine, müüride ladumine või erinevate aiavormide ehitamine. “Lisaks on töö väga loominguline ja seal saab kasutada palju kujutlusvõimet.”

Rüütli sõnul peab iga praktilise töö juures teadma ka teooriat, seega toimuvad esimese kursuse tunnid peamiselt klassiruumides. Edaspidi puutuvad õppurid aga aina enam kokku reaalsete töödega ning teisel kursusel on juba paljud tunnid hallis 9 m2 liivakastis, selgitas Rüütel. Seal saab harjutada näiteks kõnniteede tegemist ning pinnase kallete ja küngaste rajamist. Samuti pööratakse õppe käigus palju tähelepanu puidu kui ehitusmaterjali kasutamisele, sest maastikuehituses on sel sama suur osatähtsus kui kivil või betoonil. „Kindlasti saab Luua koolist omandada väga head praktilise töö oskused“, on noormees kindel.

Sooviks minna võistlema Brasiiliasse

Õppe jooksul on Rüütel käinud ka kahel võistlusel: eelmisel kevadel saavutas ta Luua Metsanduskooli lahtistel kutsevõistlustel kolmanda koha, sel sügisel Räpinas toimunud maastikuehitajate päeval pälvis aga koos oma võistluspartneriga kümne meeskonna seast võidu. “Sain oma meeskonnakaaslasega tuttavaks mõned päevad enne võistlust ja me polnud eelnevalt koos harjutanud, kuid sellest hoolimata tuli meile võit,” märkis Rüütel.

Tänavuseks Nooreks Meistriks hakkas Rüütel koos oma kaasvõistlejaga tõsiselt valmistuma neli nädalat enne võistlust, kui saadi kätte esialgne projekt. Seda aga, miks kutsemeistrivõistlusel osaleda, pole tema meelest vaja pikalt mõelda: see annab väga hea kogemuse ja seal saab oma oskused proovile panna ja ennast teistega võrrelda. “Kaotada ei ole ju midagi!”

Ka üks Rüütli lähiaja suurimaid unistusi on seotud kutsemeistrivõistlustega, nimelt tahaks ta minna Brasiilias toimuvale ülemaailmsele kutsevõistlusele WorldSkillsile. “Sellele eesmärgile olen valmis pühenduma täielikult terve aasta!”

Maastikuehitaja olgu loodusega sõber

Ema kõrvalt on Rüütel juba väiksest saati mööda haljastusobjekte käinud ning ka kergemaid töid teinud. Viimastel aastatel on ta aga palju erialaselt ametis olnud. Suviti hooldab ta koduaedu ja niidab puisniite, kevadel ning sügisel lõikab viljapuid. “Minu leivanumbriks on olnud hekkide pügamine,” lisas ta. Samuti on Rüütel olnud neljanädalasel praktikal Karukäpa puukoolis.

Õppe ja töö jooksul on Rüütel aru saanud, et hea maastikuehitaja on see, kes soovib oma kätega midagi ära teha ning on oma erialale truu. “Ta peab oskama olla loodusega sõber! Kindlasti on maastikuehitaja kunstnik, kes loob väärtusi teistele kasutamiseks,” jutustas ta.

Maastikuehitus on Rüütli sõnul võimas eriala, kuna sellel töötaval inimesel on olemas kõik vahendid, et luua midagi enneolematut ja ilusat. “Maastikuehitajast jääb maha keskkond, kuhu on lisaks hoonetele ja väikevormidele sobitatud oskuslikult puud, põõsad, lilled ja muru,” selgitas ta.

Rüütli sõnul võiks noor kutsekooli valida just seetõttu, et selle lõpetajad ei pea tööpuudusega silmitsi seisma, kuna Eestis on tekkimas nö kuldsete kätega inimeste põud. “Enamjaolt minnakse ülikooli ja pärast seda kontorisse tööle,” tõdes ta. “Usun, et lähematel aastatel muutuvad oluliseks inimese reaalsed oskused ja teadmised, mitte see mitu aastat keegi ülikoolis on käinud.” “Ja mis kõige parem, siin õpitud käelised oskused ei jäta mind kunagi nälga,” kinnitas Rüütel. “Edaspidi on mul võimalus valida väga erinevate töökohtade vahel alates ehitusest kuni aianduseni.”

Samuti on kutsekoolis käijatel ka palju võimalusi end muudes valdkondades proovile panna, näiteks käia spordivõistlustel. Eelmisel aastal esindas Rüütel suusatajana Eestit Horvaatias metsameeste talimängudel ja käis ka Lätis võistlustel. Sel kevadel läheb ta aga Soome metsameeste talimängudele.

Hetkel on Rüütlil plaanis pärast kooli lõpetamist asuda tööle ning alustada kergematest objektidest ning praktiliste kogemuste omandamise järel suunduda keerukamate ja suuremate poole. Kindlasti kavatseb noormees jääda kodumaale. Samuti ei välista ta, et hiljem, kui tal peaks tekkima soov või vajadus, astub ka ülikooli. “Kui inimesel on kuldsed käed ja lahtine pea, siis on võimalik alati elus väga edukalt toime tulla,” kinnitas ta. “Lisaks unistan, et kui pensionipõlv hakkab lähenema, siis saan uhkusega vaadata oma rajatisi ja tehtud töid.”

Maastikuehitaja võistlusülesanne Noorel Meistril:

- rajada väike aed, mille jaoks peavad võistlejad kasutama erinevaid materjale.

Noor Meister 2014 toimub 7.-8. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses, kus mõõtu võtavad üle 300 kutseõppuri 24 erialal, avatud on 10 töötuba ametite proovimiseks, kutseharidusmessil on kohal 32 ametikooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee