Loodav õppetool hakkab ühendama kõiki toiduteemasid (liha, piim, teraviljad ja taimne toit) eesmärgiga väärindada tooraine täielikult.

Õppetooli loovad põllumajandus- ja keskkonnainstituudi poolelt Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool.

Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Piia Pääso kinnitusel on projekti heakskiitmine suur tunnustus maaülikooli tööle ning nüüd tuleb asuda plaane ellu viima. Esimese asjana on kavas välja kuulutada konkurss õppetooli juhi leidmiseks, et koostöös temaga uus õppetool üles ehitada. "Otsime tippteadlast," sõnas Pääso ja selgitas, et kandidaatidele on päris kõrged nõudmised.

Õppetooli juht asub ametisse 1. jaanuarist 2019. Talle on jäetud suured võimalused õppetooli sisu kujundamisel ja õppetooli meeskonna loomisel. Muu hulgas on eesmärkideks tehnoloogiate väljatöötamine tooraine täielikuks väärindamiseks zero-waste põhimõttel. Samuti toidu (kõrval-)saaduste väärindamise tehnoloogiate õppemoodulite väljatöötamine ja lülitamine toiduteaduse magistri- ja doktoriõppekavadesse. Oluline on antud valdkonnas teadustöö ja teadlaste järelkasvu tagamine ning suve- ja talveülikoolide korraldamine, samuti ka koostöö meie toidutootjate ja töötlejatega.

Kui seni kuulusid loomse toiduga seotud küsimused maaülikoolis veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kompetentsi ning taimne toit põllumajandus- ja keskkonnainstituudi alla, siis nüüd on oodata senisest veel suuremat taimse ja loomse toidu sünergiat, leidis toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsent Ivi Jõudu. Toidutoorme kasvatamise, töötlemise ja väärindamise tehnoloogiate ning tarbimise ahel saab sellega kaetud, mis ongi biomajandus, mille põhimõtete eest seisab maaülikool.

Programmi käigus luuakse uus ingliskeelne õppemoodul, täiendatakse olemasolevate toiduteaduse õppekavade sisu ja kindlasti kasvab kõrgetasemelise teadustöö maht. Jõudu sõnul on võetud siht ka koostöö suurendamisele ettevõtetega.

Pääso lisas omalt poolt, et tehnoloogiad, mis võimaldavad toota võimalikult väheste kõrvalsaadustega, on maailmas uus trend. Inimtoiduks sobimatuid saadusi tuleb üritada kasutada muul moel. Kas loomasöödana või nt kosmeetikas, selgitas Pääso. Näiteks on selgunud, et vaarikaseemneõli on üks parimaid kaitseid UV-kiirguse vastu, näitlikustas ta.

Eesti Maaülikooli projekti „ERA Chair for Food (By-) Products Valorisation Technologies of the Estonian University of Life Sciences (VALORTECH)“ rahastati täismahus (2,5 miljonit eurot) Horizont 2020 ERA Chair meetmest ning projekt kestab viis aastat.