Tiitli võtsid vastu kokkutuleku korraldamise pearaskust kandnud 9-liikmelise vilistlaskogu juhatuse esindajad eesotsas esimehe Jaan Õunapuuga.

“Iga kümnes meie kõrgkooli lõpetaja tuli kohale,” rõõmustas Õunapuu kordaläinud suurpeost rääkides.

Seitsmendat korda välja antud tiitliga pärjab maaülikool ettevõtmisi, mis jäävad nende eestvõtjatele väljapoole igapäevakohustusi, kuid mis on kõrgkoolile, tema tudengitele ja töötajatele samuti väga olulised.

Senised “Aasta Teod” on Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnasõbralik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum ning tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu”.

Akadeemilisel aktusel promoveeriti ka kaks maaülikooli verivärsket audoktorit ning kaheksa doktorit. Audoktoriteks said professor Lech Szajdak (Poola Teaduste Akadeemia Põllumajandus- ja Metsakeskkonna Instituut) ja emeriitprofessor Pertti Hari (Helsingi Ülikool).

Szajdaki teadustööd hõlmavad neid mulla keemiliste ja biokeemiliste protsesside põhjustatud nähtusi, mis võimaldavad parandada mulla orgaanilise aine kvaliteeti, erialaselt teeb ta koostööd maaülikooliga aastast 2001. Hari on metsaökoloog, kelle kontaktid Eestiga algasid juba 70-ndatel aastatel ja koostöö teemaks on hariliku männi puistute kasv ja areng ning koostamisel on fotosünteesil baseeruv hariliku männi kasvumudel.

Uued doktorid on Kajar Köster, Henn Korjus, Ahto Kangur ja Allan Sims metsanduses, Simon Bell maastikuarhitektuuris, Ele Vool taimekasvatuses, Jaak Samarüütel loomakasvatuses ja Kalvi Tamm põllumajandustehnikas.
Maaülikooli teaduse populariseerimise esimene auhind (15 000 kr) anti üle emeriitprofessor Harald Tikule linnukasvatusalaste käsiraamatute.

Teise auhinna (10 000 kr) saanud dotsent Jaak Jaaniste pälvis tunnustuse astronoomia-alaste interaktiivsete loengute, astronoomiahuvilistele kokkutulekute organiseerimise ja astronoomiaolümpiaadide ettevalmistamise eest. Kõrgkoolidevahelise tudengite teadusürituste sarja Talveakadeemia korraldamine tõi kolmanda auhinna (7000 kr) keskkonnakaitseüliõpilaste seltsile.

Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor professor Rando Värnik kutsus oma akadeemilises loengus „Eesti maamajandus eile, täna, homme“ kaasa mõtlema maamajanduse oleviku ja tuleviku üle. Värniku sõnul kipub põllumajanduse osa majanduses järjest enam marginaliseeruma. Et inimesed tööd ja tegevust leiaksid, on põllumajandustootjad järjest enam sunnitud olema ka teenuste pakkujad, keskkonna kaitsjad jne. Selleks peavad maaülikooli teadlased pakkuma uusi nutikaid ideid, et innovatsioon jõuaks ka maaellu.

“Toogem üheskoos ettevõtlus maale tagasi, mõelgem, kuidas seda saavutada,” pani Värnik kuulajatele südamele.