Maaülikooli osalusel kaardistati Eesti rohevöö

Homme, 18. jaanuaril kell 16 toimub Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1a) filmi ja raamatu „The Estonian Green Belt“ esitlus. Raamat ja film keskenduvad endise raudse eesriide aladel looklevale Euroopa rohevööle ning selle äsja kaardistatud Eesti osale.

„Rohevöö idee sai alguse juba 1970. aastatel, kui märgati, et rangelt kontrollitud Nõukogude Liidu piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud. Pärast raudse eesriide langemist 1989. aastal on kõik sellega seotud olnud riigid töötanud nende väärtuslike elupaikade kaitse alla võtmise nimel, nii et kaitsealadest kujunes ühtne telg,“ kommenteeris projekti koordinaator, Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp. Selle telje Eesti osa on nüüd kaardistatud ning Sepa sõnul pöörab see aktsioon ühelt poolt tähelepanu looduskaitsele ning piiriülesele koostööle, kuid teiselt poolt ka mitmesugustele kultuuriväärtustele ning nende säilitamisele.

Eesti Maaülikool osales Läänemere piirkonna programmi INTERREG-i projektis „Baltic Green Belt“, mille raames kaardistasid maaülikooli tudengid ja õppejõud Eesti piirialadel kultuuripärandi väärtusega militaarobjekte. Kokku leiti 1268 pärandkultuuriobjekti, mille hulka kuuluvad näiteks Haapsalu lennuväli, Keila-Joa raketibaas ja Paldiski tuumareaktor. Projekt annab panuse ka Eesti militaarturismi arengusse.

Eestist osalesid lisaks Maaülikoolile projektis partneritena veel MTÜ Läänerannik ja Eesti Looduskaitse Selts. Rohevöö inventeerimiseks ning teiste projekti tegevuste elluviimiseks tehti koostööd Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Venemaa organisatsioonidega.