Maaülikooli pääsemiseks käib tihe rebimine
“Huvi maaülikooli tulekuks on suur, soovijate arv ületas mulluse juba neli päeva enne avalduste vastuvõtu lõppemist,” märkis maaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille.
Menukaimaks erialaks sarnaselt eelmise aastaga on tänavugi ökonoomika ja ettevõtlus 398 avaldusega ehk ühele kohale kandideerib 30 soovijat. Järgnevad maastikukaitse ja -hooldus (vastavalt 258 ja 14), loodusvarade kasutamine ja kaitse (214 ja 12), maastikuarhitektuur (193 ja 10), metsamajandus (151 ja 6) ning aiandus (97 ja 6).
Lille sõnul on kõigile teistelegi erialadele konkurss vähemalt kaks ühele kohale. Samas pole märgata, et majanduskriis oleks erialade menukusedetabelis tuntavaid muutusi kaasa toonud. Ehk vaid kinnisvara planeerimise eriala veidi üllatab. Kuigi võinuks arvata vastupidist, on selle eriala vastu huvi veidi tõusnudki.
Uudsena pakkus maaülikool võimalust riigieelarvelistele kohtadele kandideerida neil, kes pole teinud riigieksameid. Kas lõpetanud keskkooli ajal, mil riigieksameid veel polnud või siis saanud keskhariduse kutsekoolis.
“Nende arv pole küll suur, natuke üle saja ja nad kandideerivad lõputunnistuse keskmise hindega,” sõnas Lille. “See uuendus tõmbab ligi ka tööta jäänuid, kes nüüd olude sunnil kasutavad head võimalust kõrgharidust saada.”
Tähtvere valla Kaudla küla tüdruk Kätlin Kilk, kes äsja Tartus Reiniku gümnaasiumi lõpetas, tõi avalduse veterinaarmeditsiini erialale. Kuigi tasuta õppekohti on mitu korda vähem neile tahtjaist, usub neiu, et oma hea lõputunnistusega jääb ta siiski sõelale.
“Käisin töövarjupäeval loomaarstiga kaasas, oli põnev ja sain kinnitust, et see töö meeldiks ja ka sobiks mulle,” selgitas Kilk.
Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 15. juulil.
