„Ööpäevaringset abi on kliinik andnud ka varem. Kuid nüüd on olemas koht, kus keerulises seisundis patsiente hooldada ja jälgida,“ räägib Semjonov. Intensiivraviosakonda mahub kolm suuremat koera ja viis väiksemat patsienti. Semjonovi sõnul võivad samades ruumides ning eraldi puurides koos olla nii koerad, kassid, küülikud kui tšintšiljad, sest raskes seisus patsiendid ei tunne teiste patsientide vastu vähimatki huvi.

„See parandab märkimisväärselt loomakliiniku teenust. Praktiliselt kõik erakorraliste probleemidega loomad vajavad seisundi parandamiseks rohkem hapnikku ja seda nad ka saavad,“ sõnab Semjonov ning räägib, et järgemööda hakkab kliinikusse jõudma kõige kaaseaegsem tehniline varustus.

Mis puudutab loomaarstiabi hooajalisust, siis tehakse koerte maokeeru operatsioone Eestis kõige sagedamini 24. detsembril ja 24. juunil. See on aeg, mil omanikud annavad oma lemmikutele veidi rikkalikumalt toitu. „Kui koer läheb kohe pärast rohket einet jooksma ja mängima, eriti libedale jääle, on maokeerud kerged tekkima,“ nendib Semjonov.

Maokeerdude puhul peab koheselt loomaarsti poole pöörduma ning telefonivalves olevad kirurgid on valmis selle puhul koheselt välja sõitma. Maokeerud võib ära tunda selle järgi, et koera kõht suureneb enamasti ebasümmeetriliselt, koer on erutunud, ta üritab tulutult oksendada ning tema sülg voolab intensiivselt. Kuldreegel on kõigepealt loomaga jalutada ning alles siis talle süüa anda, mitte vastupidi.

Seetõttu ei kustu kliinikus tuled ka jõulude ajal. Vastupidi, osakond töötab ja kirurgid on valves. Nagu näitab senine kogemus, pole harvad juhtumid, kus meedikud on pidanud koerte seedekulglast välja opereerima terveid mandariine või teisigi jõuluajale omaseid vilju ja esemeid, mis tekitavad loomadele suuri vaevusi. Koerade kõhunäärmele ei tee kasu ka piprased, soolased või vürtsikad toidud.

Järgmine plaanitud uuendus Maaülikooli loomakliinikus on jaanuari lõpus avatav anestesioloogiaosakond, misjärel rajatakse kaasaegse varustusega füsioteraapiakabinet.