Maavanemad: maakonnad ei tohi reformi käigus kaduda

 (16)

Maavanemad: maakonnad ei tohi reformi käigus kaduda
Ants Leppoja

Eesti maavanemad kogunesid Paides, et arutada omavalitsusreformi kulgemist ning kujundada ühine seisukoht haldusreformi järgse omavalitsusteülese ning regionaalse koostöö osas.

12. aprillil maavanematel riigihalduse ministri Arto Aasaga mitmetunnine nõupidamine, kuidas korraldada Eestis regionaalhaldust ning omavalitsuste koostööd olukorras, kus ühinevate omavalitsuste tõttu väheneb nende arv paar-kolm korda. „Olukord, kus maakonda jääb näiteks tosinkonna omavalitsuse asemel kaks-kolm tähendab ka maakondliku koostöö ning ühistegevuste põhimõtete ümbervaatamist. Muutuvad nii omavalitsuste suhted kui omavalitsusliitude kui ka maavalitsuste roll,“ sõnas Järva maavanem Alo Aasma.

Järva maavanema sõnul on Järvamaa jaoks olnud üks kehvemaid otsuseid tosinkonna aasta tagune Eesti riigiasutuste vaikne konsolideerumine nelja regiooni, mistõttu on eri ametkondade lõikes Järvamaa veel mitmeks jaotatud. See on teinud keerulisemaks nii ametkondadevahelise suhtluse kui viinud otsustustasandi paljudes küsimustes maakonnas ära Tallinnasse, Jõhvi või Pärnusse. „Saagu riigi- ja haldusreformi käigus mis saab, siis maakonnad kultuuri- ja identiteediruumi ning koostöötasandina ei tohi ära kaduda ka siis kui riigireformi käigus kujundatakse maavalitsused ümber regioonideks või millekski muuks. Regioonid võivad tekkida, kui see on tsentraliseeruva ja konsolideeruva avaliku sektori puhul paratamatus, kuid regiooni sees peavad maakonnad säilima, ega ilmaasjata pole nad erinevate riigikordade kiuste 1000 aastat vastu pidanud,“ ütles maavanem.

Samuti jõudsid maavanemad seisukohale, et kohaliku omavalitsuse, maakondliku, riikliku ning regionaalse tasandite korraga reformimine vajab keskset juhtimist. „Ei saa olla nii, et samal ajal kui riigikogu ja valitsuse fookus on haldusreformil ning pole regionaal- ja riigihalduse kontseptsioonis kokku lepitud, teevad ametkonnad igaüks vaikselt oma reformid ära. Leidsime ka ühiselt, et riigiaparaadi juhtimises peab raskuskese nihkuma vertikaalselt ehk harukondlikult tasandilt märksa enam horisontaalsele ehk regionaalsele tasandile, sest kogu Eesti elu ei ole ei mõistlik ega võimalik ühe piitsaga vaid Tallinnast juhtida.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare