Mahedalt kasvatatakse meil nii nõiahambaid kui ka kanepit
Selgub, et 77% mahemaast on rohumaa, sealhulgas külvikorras olevad lühiajalised rohumaad. Ristiku ja lutserni kõrval kasvatati seal mullu põllumajandusameti andmetel 3,7 hektaril sellist põneva nimega liblikõielist kultuuri nagu nõiahammas. Nõiahammas näeb välja väga kena oma kollaste õitega, kuid kibeda maitse tõttu loomad seda toorelt ei söö, kuid kuivatatult on see väärtuslik söödataim.
Maheköögivilja kasvatati mullu kokku 129 hektaril. Selline maht ei suuda nõudlust rahuldada, kuid oma osa etendavad siin maheköögivilja väike saagikus, rohke käsitsitöö ja heade säilitusvõimaluste puudumine. Kartulit kasvatati seevastu mahedalt kokku 216 hektaril.
Viljapuuaedades olid valdavalt õunapuud (kokku 392), pisut oli ka ploome, pirne ja kirsse. Marjakultuuridest võttis astelpaju enda alla 71% marjaaedade pinnast (kokku 929 ha). Levinumad olid veel must sõstar (150 ha), mustikas (97 ha) ja vaarikas (34 ha).
Eksootilistest viljadest kasvatati väikestel pindadel mahedalt nii viinamarju, arbuusi kui ka sparglit. Seentest aga shiitaket ja austerservikut. Seevastu kanepit kasvatati mullu mahedalt lausa 338 hektaril. See ei olnud muidugi narkootiline kanep, vaid selline, mille seemnetest saab tervislikku õli pressida.