Mahetootjatele teevad muret poelettidele hiilivad libatooted
Kuna ka müüjad ei ole alati teadlikud mahetoidule esitatud nõuetest, siis võib maheda pähe saada tavalisel viisil töödeldud toiduaine. Kuigi tooraine pärineb mahetootmisest, ei pruugi töötlemine olla tunnustatud ja seega ei saa mahepõllumajandusele viidata.
Neljapäeval kogunesid Lääne-Virumaal Taali mesilas maheturul valitsevat olukorda arutama mahetootjad ja toodete turustajad.
Ürituse üks eestvedajaid Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest selgitas, et ühelt poolt osutus vajalikuks viia kokku tootjad ja kaupmehed, teisalt teeb aga tootjatele muret mahe- ja tavatoodete selge eristamine kauplustes.
„Kuna mahetootmine on kulukam ja mahetoidu tootjad läbivad nii palju erinevaid kontrolle ja pingutavad kõvasti, et oma tootele tunnustus saada, siis pole nende suhtes õiglane, kui tavatoodet ostetakse ebaselge märgistuse tõttu ekslikult mahetootena," märkis Mikk.
Kontrolle käib murdu
Konjuktuuriinstituut on alustanud omalt poolt uuringutega, mis käsitlevad mahetoidu märgistust ning kättesaadavust. Esialgsete vaatluste põhjal ei suuda ka vastava väljaõppega inimesed alati poes vahet teha, kas tegemist on tõelise mahetoidu või sellist reklaamsilti kandva tootega.
Mahetootjatel teeb see aga meele mõruks, sest sõna "mahe" kasutamine märgistusel on ELi õigusaktidega rangelt reguleeritud. Seda võib kasutada ainult siis, kui toiduaine tootmisel on kasutatud erimeetodeid.
Taali mesila perenaine Aili Taal ütles, et mesinduses algab mahetootmine juba kärjepõhjadest, mis nende talus tehakse käsitsi. "Ei saa rääkida puhtast meest, kui juba kärjepõhi on saastatud," nentis ta.
Taalil on ka kogemus mesinikega, kes viivad oma mee mahepoodi ja leiavad, et mesi ongi oma olemuselt mahetoode. "Neid ei ole maheregistris ja nende tootmisviisi vastavust mahenõuetele ei kontrollita. Samas poes müüduna on see lihtsalt inimeste eksitamine," tõi ta välja kitsaskoha.
Maheleiva tootja Krista Assi osaühingust Vändra Leib ütles, et kontrolle ja paberitetäitmist on ettevõttes kaugelt enam, kui oleks alustades osanud oodata. "Brüsseli kontrollid, kellele tehakse 4 - 5 tundi sünkroontõlget ja kes vaatavad läbi viimase kui pisiasja, käib juba mitu korda aastas," kinnitas ta.
Arvestades inimeste vähest teadlikkust mahetoidu kasulikkusest ning suuri pingutusi, mis tuleb teha, et tihedas konkurentsis oma toodetega tarbijaid võita, põhineb mahetootmine enamasti tootjate fanatismil ja tugeval tahtel.
"Maitsevahe on tuntav võrreldes teiste toodetega, sest me ei kasuta hallitusvastaseid vahendeid ega säilitusaineid. Muidugi ei seisa see toode nii kaua, kui tavapärasest tootmisest tulnud leivad-saiad, kuid võib olla täiesti kindel, et vili on tulnud mahepõllult, see on jahvatatud kindlas veskis ning toode on täiesti looduslik ja puhas," selgitas Assi.
Turul on veel ruumi
Pajumäe talu tehnoloog Sirje Luik märkis, et mahetooted on viimasel ajal võitnud uusi tarbijaid seetõttu, et inimeste tervis ei talu enam erinevate maitset, säilitust ja kasvukiirust lisavate ainete tarvitamist. "Kui vaadata allergiliste laste kasvu hulka, siis see paneb juba vanemaid sundseisu - tavatooteid ei saa osta neis leiduvate lisaainete tõttu," ütles ta.
Pajumäe talu piimatooted on end turul tõestanud ning leidnud kindla ostjaskonna, kuid Luige sõnul suurest kasumist rääkida ei saa.
"Maheturul on Eestis kindlasti veel ruumi laienemiseks," arvas ta.
Merit Miku sõnul näitavad viimased inimeste hulgas läbi viidud küsitlused, et enamik arvab end teadvat, mis on mahetoit. "Tallinnas ja Tartus vastas koguni 88% inimestest, et nad teavad, mis on mahetoit, kuid osad neist ei osanud piisavalt täpsustada erinevusi mahe- ja tavatoidu vahel," lausus ta.
Tallinnas Herne tänaval ökopoes mahetoodanguga kauplev Tiiu Saks ütles, et paraku tuleb poodi Eestist müügile vaid kolmandik kaubavalikust.
Positiivsena tõi ta välja, et üha enam on hakatud müügile tooma värskeid puu- ja köögivilju, kuid kuna inimeste huvi mahetoodangu vastu on tõusuteel, siis oleks hea, kui kodumaiseid kaupu veelgi lisanduks.
Infot mahetootjate kohta saab Taimetoodangu Inspektsiooni kodulehelt rubriigi alt `Mahepõllumajandus`.
Lääne-Virumaal peetud mahetoidu tutvuspäeva "Mahetoit maalt linna" korraldasid tulundusühistu Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika ühing.
Taimetoodangu inspektsiooni andmetel on käesoleval aastal Eestis 1211 mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevat ettevõtet ja 28 tunnustatud mahetöötlejat.
