Marje Josing: Ühe nimetu jogurti juurest oleme jõudnud 83 eri sordini – see näitab meie toidutööstuste edulugu

 (25)

Põllumajandusministeeriumisse kuulama ja rääkima kalanduse teemal
Foto: Martin Dremljuga

Kodumaisest toidukaubast on kõige laiema sortimendi valikuga õlu, suitsuliha ja jogurt, ometi ostetakse kõige rohkem kohalikku leiba, piima ja keeduvorste, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi värskest uuringust.

„Tarbijad armastavad tihti öelda, et „me armastame eestimaist, eelistame kodumaist“, aga samas on kodumaise toidukauba piirid juba ähmastunud,“ rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna maaeluministeeriumis toimunud uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ esitlusel.

Maaleuminister Tarmo Tamm tõdes, et suurematest kaubakettidest müüb kõige rohkem kodumaist toidukaupa Selver, järgnevad Rimi ja Maxima. Maxima-ketis on kodumaise kauba osakaal vaid 53%.
„Maxima näitab sellega oma kapitali päritolu,“ teatas Tamm. Maaeluminister avaldas lootust, et kodumaine kauplusekett Coop oleks esirinnas eelkõige kohaliku ja kodumaise toidu propageerimisel.

„Rõõm on tõdeda, et tarbime oma leiba ja piima. 74% tarbijatest eelistab oma toiduaineid, loodan et varsti eelistab kodumaist juba 80% tarbijatest,“ rõhutas maaeluminister.

Kodumaise toidu piirid on ähmastunud

Marje Josing tõi esile, et selgeks pole tehtud, kus on tänapäeval kodumaise toidu piirid Nii on Konjunktuuriinstituut koostöös teadlastega määratlenud toidu kodumaisuse järgnevate astmete järgi.

Seotud lood:

Näiteks tellivad kaubaketid omamärgitooteid (private label). See ajab aga ostja segadusse. Ta ei tea, mis toormest ja kus on selline toode valmistatud. See toit (näiteks pakendatud või) võib olla valmistatud välismaa toorainest, välismaal toodetud ja välismaal pakendatud. Pakendil on aga eesti keeles kirjas kodumaine bränd (nt Rimi või Selveri toode).

Kui välismaa toorainest välismaa toode on Eestis pakendatud, näiteks küpsised, Poola kommid, siis on sellisel toidul Josingu sõnul juba kerge kodumaisuse hõng küljes, sest see vähemalt pakiti Eestis. See oleks Josingu hinnangul nn ühe Michelini tärni toode. Enamasti välistoorainest Eestis toodetud ja pakendatud toit saaks kaks tärni ja enamasti Eesti toorainest Eestis toodetud ja pakendatud kolm tärni.

Kodumaisus on oluline eelkõige seetõttu, et enamus meie meie tarbijatest eelistab eesti toitu, sest hindab selle värskust, puhtust ja harjumuspärast maitset.

Eesti toidutööstuste edulugu

Marje Josing viitas, et meie toidutööstuste edulugu kajastub eelkõige toidulettidel üha uute toodete näol ja laienevas sortimendis.

„Kui stagnaajal toodi kauplusse vorsti näiteks kolmel päeval kuus, siis praegu on kodumaiste vorstide- viinerite sortiment toidukeskustes juba 72. Ühe nimetu jogurti juurest oleme jõudnud 83 eri sorti jogurtini, see näitab meie toidutööstusete suurt arengut ja edu,“ tõi näiteid Marje Josing

Piimatööstused valmistavad 83 eri sorti jogurteid, õllesid on 88, suitsuliha 101 sorti, leiba 76 sorti.

Kodumaise kauba osakaal ongi kõige suurem just keeduvorstides, sest tarbijatele harjumuspärase maitsega vorste ostetakse kõige rohkem - 96% sortimendist.

Kõige vähem ostetakse kodumaist toiduõli, küpsiseid, mahlu, siin on importtoidud suure turu võitnud. Ka näiteks õllede osas on tunda importõllede suurt osakaalu. Nii on kauplustes kohaliku õlle osakaal vaid 46%.

Kui hindu võrrelda, siis Konjunktuuriinstituudi uuring näitas, et kodumaine kaup on enamasti odavam kui importkaup. 20-st võrreldavast kaubagrupist kuue osas aga oli importkaup odavam ning need on: jäätis, sealiha, lihakonservid, vorstid, kaerahelbed ja konservkurgid. Suurim hinnavahe kodumaise kauba kasuks on praegu juustu ja mahlade osas. Nii on Eesti juustud ja mahlad välismaistest tunduvalt odavamad.

Eesti Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp pani kõigile südamele, et just veebruaris – Eesti vabariigi sünnipäevakuul peaksime rohkem eelistama kohalikke toidukaupu.

Hoiakutes on eestlaste kodumaisuse eelistamine alati väga kõrge, sel aastal 86%, eelmisel aastal 88%,“ rääkis Potisepp. Ta lisas, et Eesti hoiakute eelistatus kahjuks liigub poodi minnes rahakotti. See tähendab seda, et keskmiselt ostetakse ikkagi vaid 60% eesti tooteid.

Kampaaniaga „Soeta eestimaist, toeta eestimaist!“ kutsutakse üles rohkem osta kodumaise päritoluga toiduaineid.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare