Märtsiküüditamine 66 aastat tagasi: noorim küüditatu oli kolmepäevane, vanim 95aastane

Tuhandete küüditatute mälestamiseks süüdatakse homme, 25. märtsil küünlad üle kogu Eesti, märtsiküüditamise aastapäevale pühendatud üritusi korraldavad eestlaste kogukonnad ka mitmel pool mujal maailmas.

Kolmapäeval kell 12 algaval meenutuspäeval asetab siseminister Hanno Pevkur küüditatute mälestuseks Võidusamba jalamile riigiasutuste ühispärja „Eesti rahvalt“, esineb politsei- ja piirivalveameti orkester Hando Põldmäe dirigeerimisel. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma viib läbi mälestuspalvuse.

Kell 13 korraldab Murtud Rukkilille Ühing Tallinnas Jüriöö pargis märtsiküüditamise 66. aastapäeva mälestusmiitingu. Kell 16 tutvustatakse Tallinnas Okupatsioonide Muuseumis märtsiküüditamise aastapäevale pühendatud seminaril noorte ajalooprojekti “Missioon: Siber” ja mälestuslugude kogumise algatust Kogu Me Lugu.

Eesti Memento ühendused korraldavad kolmapäeval mälestusüritusi üle kogu Eesti. Tartus Pauluse kirikus peetakse kolmapäeval kell 11 leinajumalateenistust, kell 12 algab mälestusüritus Rukkilille mälestusmärgi juures (Pepleri 27). Kell 12 meenutatakse küüditatuid ka Kuressaares Kudjape kalmistul mälestusmärgi juures, Narvas Memento mälestusmärgi juures ning Pärnus Leinapargis.

Üle Eesti meenutatakse küüditamise ohvreid küünalde süütamisega. Küünlad süüdatakse kolmapäeval kell 17 Pärnus Martensi väljakul, kell 18 Tallinnas Vabaduse väljakul ja Tartus Raekoja platsil ning kell 20 Rakvere keskväljakul.

Küüditatuid mälestatakse ka väljaspool Eestit. Ameerika Ühendriikides Washingtonis kommunismiohvrite memoriaali juures meenutatakse küüditatuid ja süüdatakse küünlad kolmapäeval kell 17. Kanadas Torontos peetakse reedel konverentsi „Repressioonid ja inimõigused“, kus esineb oma loomingus küüditamise teemat käsitlenud kirjanik Sofi Oksanen. Küüditatute mälestuseks süüdatakse küünlad ka Rootsis ning Venemaal esitleti märtsi keskel filmi „Risttuules“.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. NSVL Ministrite Nõukogus 29. jaanuaril 1949 vastuvõetud määrusega pandi paika väljasaadetavate arvud Baltikumis. Eesti NSV-s 7500 perekonda, 22500 inimest, Läti NSV-s 13000 perekonda, 39000 inimest ning Leedu NSV-s 8500 perekonda, 25500 inimest. Kokku kuulus määruse järgi ümberasustamisele 29000 perekonda ja 87000 inimest.

Noorim küüditatu Eestist oli teadaolevalt kolmepäevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil.

Märtsiküüditamise käigus viidi 1949. aastal Eestist Venemaale üle 20 000 inimese.