„Kui palju täpselt maha voolas, on raske hinnata, kuid silmaga mõõtes on seda kant kuni poolteist,” rääkis Ulm. Tema sõnul teeb mahavoolanud masuudikoguse hindamise keerulisemaks, et masuudiga segamini on muu lammutuspraht, näiteks mahutite isloeerimiseks kasutatav klaasvill.

Ulmi hinnangul kujutab mahutitest välja voolanud masuut küll keskkonnale ohtu, kuid oht pole väga suur. Maha voolanud masuudist suuremaks mureks peab Tõnis Ulm hoopis seda, et seda sorti mahuteid likvideerides pole sõlmitud lepingut ohtlike jäätmete käitlusega tegeleva firmaga, kes jäägid koristaks.

Kõnealusel juhul sai keskkonnainspektsioon jaole ja peatas lammutustöö seitsmeks päevaks. Selle aja jooksul peab lammutaja esitama plaani, kuidas kavatsetakse ohtlikud jäätmed koristada.