Meelelahutusärimehed kuldasid Käru kiriku tornikuuli üle

 (2)
Meelelahutusärimehed kuldasid Käru kiriku tornikuuli üle
Suurannetajate abil sai kuul kuldse kuue.

Pikki aastaid mesilaste elupaigaks olnud Käru kiriku tornikuul õnnestus kehvadest aegadest hoolimata suurannetajate toel üle kullata, raha selleks leidsid riigikogulane Kalle Palling perega ning Priit ja Peeter Rebane.

Järva praostkonna Käru kiriku tornikuul ja -rist võeti tornist alla kiriku katusetööde renoveerimise käigus eelmise aasta augustis. Sõja ajal kuulidest läbipuuritud kuuli oli mesilaspere tihedalt täitnud kärgedega ning kogudus oli pikki aastaid istunud sõna otseses mõttes meejõgede all.

Tornikuuli ja -risti korrastanud sepp Rein Mõtus pakkus, et lisaks restaureerimisele saab risti ja kuuli soovi korral ka kullata.

Koguduse vaimulik Andres Tšumakov ütles, et koguduse juhatuse seisukoht oli, et katuse remondirahadest kuldamist ei tehta ning arvestades majanduse hetkesituatsiooni ei hakata kusagile esitama ka sellekohaseid taotlusi.

"Otsustasime, et kui leidub eraannetajaid, kes seda toetada soovivad, siis võib kuldamise ette võtta, nii-et, kui kuskil käisin, siis alati rääkisin sellest plaanis," sõnas Tšumakov.

Ideest haarasid kinni Kärust pärit Riigikogu liige Kalle Palling oma perekonnaga ja meelelahutusettevõtjad Priit ja Peeter Rebane. Nemad olid suurannetajateks torniristi- ja kuuli restaureerimisel-kuldamisel ning Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril, anti kullatud kuul ja rist Käru kirikule üle.

Samal päeval asetati kuuli minevasse silindrisse traditsiooniliselt ka päevakajalised dokumendid. Tornirist ja kuul asetatakse tornitippu siis, kui ilmad on veidi soojemad.

Suurannetuse on kirik saanud ka varem - kui Käru kirik hakkas katusevahetuseks annetusi koguma, tuli neile appi peaminister Andrus Ansip, kes lisas katusefondile eelmisel aastal Prahas saadud Vašek ja Anna Maria Polaki autasu juurde kuulunud 50 000 krooni. Katuse ja torni restaureerimist on toetatud ka riigi poolt kokku 1,75 miljoni krooniga.

Ainulaadne kirik Järva praostkonnas

Käru kirik on 1860. aastal ehitatud puithoone, mis on üks vähestest säilinud puukirikuid Eestis.

Korrastamiseks maha võetud püssiauke täis tornikuulist leiti mesilaspesa ja väike silinder, mille avamisel tuli välja 1935. aastast pärit, kiriku 75. sünnipäeva laululeht, toonase õpetaja Eduard Uibo kirjutatud lühike ülevaade tornikuuli ja risti remondist 1941. ja 1942. aastal. Õpetaja teate järgi «...pommitamiste läbi purunes suur osa akende klaasidest. Wene sõjaväed rikkusid kiriku esemeid ja osa neist viisid ära. Wiimased saagisid ka torni palgid läbi ja tahtsid piksevarda traadiga torni maha kiskuda, kuid see ei õnnestunud, aga torni otsas olev raudrist oli kõveraks paenutatud...» ning «... kõweraks paenutatud risti tõi torni otsast maha Käru koguduse liige Kaarel Aruväli 1941. a. detsembrikuul ja peale risti õgvendamist 8. jaanuaril 1942 wiis ta selle jälle üles ja naelutas torni tipule». Lisaks sisaldas silinder ka lühikest ülevaadet sõjasündmustest - okupatsioonivägede (nii Vene kui Saksa) paiknemisest ja käitumisest kirikus 1941. aastal. Ühel tindiga kirjutatud paberil ka vaevu loetav aastaarv 1960, kuid kahjuks oli paber saanud niiskust ja sealt lugemine nõuab natuke põhjalikumat süvenemist, ehk ka paberi restaureerimist. Püssikuulidest auklik tornimuna viidi töökotta, leitud dokumendid esialgu rahvusraamatukokku, mis nüüdseks on tagastatud kogudusele.

Praeguseks hetkeks on torni renoveerimistööd lõppenud, katuse remonttööd jätkuvad.

Renoveerimisprojekti raames saab korda kogu tornikiiver ja pikihoone katusekate.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare