Paraku kaasnevad sellega kulud ja nii lähevadki nad tööle. Töö kõrvalt ei jõua aga kõigisse loengutesse ja mõni aine jääb tegemata.

Kui ka peenikest peret tuleb, otsustavadki noored isad tavaliselt kooli pooleli jätta.

Nii juhtus ka kümme aastat tagasi maaülikoolis loomakasvatussaaduste tootmist tudeerinud Heiti Lemmatsiga. “Kooli ja töö vahel pendeldades jäi töö peale,” tunnistab ta.

Eelmisel suvel tõi mees uuesti dokumendid maaülikooli, et sotsiaalfondist rahastatava TULE (tule uuesti, lõpeta edukalt) programmi abil õpingud tasuta lõpetada ja kõrgharidus kätte saada.

Ka tööandja suhtus kooliskäimisesse mõistvalt. Omal ajal oli ju mehel lõputöögi osaliselt valmis ja vaid mõned ained vajasid tegemist.

“Vanust on kümme aastat juurde tulnud, silmaring laiem ja huvi on ka rohkem,” räägib Lemmats. Nii et kui kaastudengid mängisid loengus arvutitega ja lärm kippus liiga suureks minema, tuli neid manitseda vaikusele. “Kui mõtlen ennast sellesse aega, siis ega mul ei olnud ka sel ajal õppimine prioriteet,” mõistab mees neid.

Kool toob ellu meeldivat värskust

Nüüd bakalaureuseks saanud õppur tunnistab aga, et kooli lõpp läks väga pingeliseks ja kannatasid nii töö kui ka pereelu – kolme lapse kõrvalt tuli koolitükke tihti öösiti teha.

Samas ei kahetse Lemmats pooleli jäänud õpingute jätkamist ja soovitab seda teistelegi.

Värskelt diplomeeritud loomakasvataja, kes on kümme viimast aastat tööstusvärvide müügi vallas töötanud, tahab rutiinist välja murda ja lõpetatud alale võib-olla ka tööle minna. “Vaatan avarama pilguga ringi, mida pakutakse,” märgib ta. Lõplik otsus oleneb siiski palganumbrist.

Sõber Herman Jürgens, kellega koos bakalaureusetunnistus saadi, ärgitab jätkama magistriõpingutega – kolmandik punktidest on meestel ju praeguseks olemas.

“Kaalun edasiõppimist väga tõsiselt, see oli nii hea kogemus,” märgib Jürgens, kel jäid õpingud töö ja pere tõttu omal ajal pooleli. “Soovitan igaühele, kel vähegi võimalik, minna tagasi kooli! See toob ellu meeldivat värskust. Varem vaatasid loengus kella, nüüd kuulad sisu.”

Heiti Lemmats tahab enne uue õppemaratoni tõsiselt kaalumist koduse majapidamise järje peale aidata ja vahepeal kuhjunud tööd ära teha.

75% maaülikoolis jätkajatest mehed

Maaülikool võttis esimesed kolm tudengit TULE programmi alusel vastu 2010. aasta kevadsemestril. Kõik kolm on praeguseks lõpetanud.

Lisandunud on aga 90 õppurit, 75% neist mehed. Homseni ehk 15. juunini võetakse vastu uusi taotlusi. Tasuta pääseb maaülikoolis haridusteed lõpetama viis põllumajandus-, neli teenindus- ning kolm tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna tudengit.

Maaülikooli TULE koordinaatori Meeli Voore sõnul on katkestamise peamiseks põhjuseks olnud raskused töö ja õpingute ühendamisel. “Soodus olukord tööturul võimaldas raha teenima minna, aga nüüd, viimastel aastatel, on soodus aeg tulla oma õpinguid jätkama,” väidab ta.

Ka Võrumaa kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja Terje Kruusalu tunnistab huvi TULE programmi vastu. “Paljudel tudengitel on vaid lõputöö või paar ainet tegemata,” selgitab ta.

Töö ja pere kõrvalt ei jõutud kooli lõpetada, kuid nüüd, natuke vanemana, võetakse ennast semestriks või kaheks kokku ja saadakse üle ka n-ö koera sabast.

Viimane võimalus tasuta kõrgkoolis õppida

Haridus- ja teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom tõdeb, et huvi on olnud suurim bakalaureuseõppe vastu. Kusjuures 53% kõigist õpingute jätkajatest on mehed.

Esimene vastuvõtuaasta näitas, et keskmine konkurss oli üle kahe inimese ühele kohale. Kokku on TULE raames vastu võetud 1088 jätkuõppurit ehk tunduvalt rohkem, kui algul planeeritud 800.

Tõsi, neist 146 on ühel või teisel põhjusel taas katkestanud. Samas saab lõpetanute arv praegu iga päev toimuvate lõpuaktuste aegu jõudsalt lisa.

Seevastu magistriõppe kohtade täitmisega oli pea kõigil koolidel probleeme, kuna huvilisi oli vähe. Seetõttu suunati mitmed täitmata magistriõppe kohad bakalaureuseõppesse.

Populaarseimad on olnud sotsiaalteaduste, ärinduse, õiguse ning humanitaar- ja kunstide õppevaldkondade erialad, samuti õpetajakoolitus. Tung on olnud ka arvutiteaduste jätkuõppes.

Ploom hindab asjade käiku edukaks – see suurendab kõrgharidusega inimeste osakaalu elanikkonna hulgas, mis on üks Eesti kõrgharidusstrateegias seatud eesmärkidest.

Aastatega on huvi õpingute jätkamise vastu langenud. Sihtgrupp ehk kunagised katkestajad, kes on motiveeritud õpinguid jätkama, hakkab ammenduma.

Praegu on veel viimane võimalus TULE abil õpingud lõpetada, kuna selle programmi toel õppijad peaksid lõputunnistuse saama 2013. aastal.



TULE ÕPPURID

Vastuvõetud koolide lõikes

Tartu Ülikool 426

Tallinna Tehnikaülikool 228

Tallinna Ülikool 189

Eesti Maaülikool 93

Tallinna Tehnikakõrgkool 39

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 20

Eesti Kunstiakadeemia 19

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 17

Tallinna Majanduskool 15

Tallinna Pedagoogiline Seminar 13

Võrumaa Kutsehariduskeskus 11

Eesti Infotehnoloogia Kolledž 11

Tartu Kõrgem Kunstikool 7

Kokku 1088

Allikas: haridus- ja teadusministeerium



TULE PROGRAMM

Tingimused

- TULE (tule uuesti, lõpeta edukalt) programmi abiga saavad aastatel 2010–2013 kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kelle õpingud on katkenud ajavahemikul 1.09.2003 –22.09.2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast.

- Toetatakse kõrghariduse esimese ja teise astme katkestanuid.

- Programmist rahastatavate õppekohtade arv eri valdkondades lähtub riikliku koolitustellimuse jaotusest.

- TULE abil on võimalik õpinguid jätkata 13s kõrgharidust andvas õppeasutuses. Vastuvõtmise paremusjärjestuses arvestatakse üliõpilase motivatsiooni, varasemat õppeedukust ja läbitud ainepunktide hulka.

Allikas: www.hm.ee/TULE