Meil uputab! Kes seda oleks küll võinud arvata?
Tänavu kevadel on siin-seal suurvesi majadesse tunginud, mõnest olid elanikud sunnitud lausa evakueeruma. Rikutud on põrandad, kannatada saanud mööbel. Kahjud on suured ja inimesed õnnetud.
“Soomaal on inimesed üleujutustega kohanenud, see ei üllata seal kedagi, aga eriti just uusehituste puhul tuleb see sageli justkui üllatusena,” arutleb Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja, pidades silmas igakevadisi uputusi.
Oja sõnul tuleneb üllatus teadmatusest, õigemini elementaarsest tähelepanu pööramata jätmisest võimalikule uputusohule. “Maja valimisel tuleb täpselt uurida, kas võib see asuda uputuse tsoonis,” soovitab Oja.
Kes vett tuppa ei oota, selle maja peaks jääma maksimaalsest veepiirist ikkagi kõrgemale.
Korra uputas, uputab jälle
Mis on enne juhtunud, see juhtub ka hiljem. Võib-olla kordub uputus alles 20 või 30 aasta pärast, aga suure tõenäosusega kordub.
Kuna müüjad või maaklerid ei pruugi alati kõike rääkida, tasuks ostjana tähelepanu pöörata sellelegi, mis on maja ümber. Samuti vestelda naabritega ja küsida, kui kõrgele vesi varem on tõusnud.
“Enda toimetuleku enda mureks jätmine on kõige kasulikum otsus,” teab Oja.
Lihtne ja omamoodi kaval moodus liigveega alade teada saamiseks omal käel on ka kohanimedele mõtlemine.
“Kui paika kutsutakse ikkagi Sooauguks, siis sellel on enamasti ka põhjus,” arutleb Oja.
