Jelena Katsuba on sotside partei liige juba aastast 2005, Igor Kalakauskas kandideeris läinud sügisestel kohalikel valimistel koos Tallinna sotside endise liidri Andres Anveldi, Abdul Hamid Turay ja teistega sotside nimekirjas. Aastaid venekeelses Aktuaalses Kaameras töötanud Natalja Kitam sai sotside partei liikmeks 9. aprillil ehk täpselt samal ajal, kui nägi ilmavalgust Memorandum 14. Sotsiaaldemokraatlik erakond rõhutab, et Kitam on nende tuhandes liige Tallinnas.

Kitam oli esimene inimene, kes hartale kell 13.59 alla kirjutas. Vähe sellest, täpselt samal päeval esitasid sotsid vabariigi valimiskomisjonile oma Europarlamendi kandidaatide nimekirja, mille esinumber on  Marju Lauristin. Endise europarlamendi liikme Marianne Mikko järel on nimekirjas viiendal kohal Natalja Kitam.

„Kukkus nii välja,“ tunnistas Natalja Kiitam Maalehele.

“Meil on hea meel, et Natalja Kitam meiega liitus ning Euroopa Parlamenti kandideerib. Tegemist on laia silmaringiga inimesega, kes tajub väga hästi nii eesti kui ka vene kogukonnas toimuvat ning on aktiivne võrdse kohtlemise eest võitleja,” ütles Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu liige Rainer Vakra.

Memorandum 14-ga võib liituda igaüks, kirjutades avaldusele alla petitsioon.ee keskkonnas ID kaardi vahendusel või kinnitades oma hääle e-posti kaudu.

Reede õhtul kella 18.40 oli petitsioonile alla kirjutanud 647 inimest.

Memorandum 14 avalduse täistekst:

Meie, allakirjutanud Eesti elanikud - nii Eesti, kui ka teiste riikide kodanikud, samuti kodakondsuseta püsielanikud - valu ja murega jälgime Ukrainas toimuvat.

Kogu vastutusega tahame öelda, et meie sooviks on lahendada kõiki Eesti ühiskonna probleeme koos Eesti Vabariigi seadusliku võimu esindajatega. Me ei vaja kaitset väljapoolt, me peame lubamatuks kolmandate riikide sekkumist Eesti sisepoliitikasse. Me ei toeta separatistlikke meeleolusid ja avaldusi, mida tehakse Eesti venekeelse kogukonna nimel. Kõiki küsimusi, mis puudutavad meie ühiskonna arengut, kaasa arvatud haridus-, keele- ja kodakondsusepoliitikat, tuleb lahendada lähtudes riigi suveräänsuse põhimõttest.

Sõltumata emakeelest ja rahvusest peab suurem osa siin elavatest inimestest Eestit oma kodumaaks. Meie arvates on suur väärtus see, et kuigi seisame kahel pool ideoloogilist barrikaadi, peame ühiselt oma kohustuseks öelda: meie kodu on iseseisev ja vaba Eesti!