Tema sõnul jätkub häirekeskuse ja merevalvekeskuse koostöö samamoodi nagu ennegi – kui häirekeskus saab hädaabiteate merelt või piiriveekogult, edastab (telefoni puhul siis suunab) ta kõne otsekohe merevalvekeskusele.

„Ühes ruumis viibimine soodustab kiiremat ja efektiivsemat koostööd kindlasti veelgi,“ viitab Treffner uue tööruumi pakutavale plussile.

Sellest, et kaks keskust ühte hoonesse ja ruumi kokku kolisid, ei muutu hätta sattunud inimese jaoks siiski midagi.
Häirekeskus

Merel hätta sattudes on endiselt parim viis edastada hädateade mereraadioside kaudu (VHF kanalil 16), selle puudumisel aga helistada merevalvekeskusesse telefonil 6191224 või häirekeskuse hädaabinumbril 112.

„Merele minnes peab ka inimene ise alati hädaolukorraks valmistunud olema – kandma päästevesti ja ilmastikule vastavat riietust (soovitavalt päästeülikonda või muud sooja ja tuulekindlat riietust), kontrollima üle oma aluse tehnilise seisundi ja kütusetagavara, side- ning navigatsioonivahendite toimimise (et telefoni aku oleks laetud!), alternatiivsete hädasignaali saatmise vahendite - punased raketid, oranž suits jm - olemasolu,“ tuletas Ivar Treffner navigatsioonihooaja alguses elementaarseid mereturvalisuse reegleid meelde.

On ju üldteada tõsiasi, et mida paremini inimene on ise võimalikuks hädaolukorraks valmistunud, seda väiksem on merehätta sattumise tõenäosus ning suurem pääsemise võimalus.
ABIANDJA MEELESPEA:
Häirekeskuse Põhja keskuse juht Anne-Liis Taalmann palub kõigil, kes vajavad abi ja helistavad hädaabinumbrile 112, meeles pidada ja püüda järgida järgnevat:


  • Veendu enda ohutuses.
  • Jää rahulikuks.
  • Räägi võimalikult täpselt, MIS juhtus?
  • Räägi võimalikult täpselt, KUS õnnetus juhtus?
  • Vasta esitatud küsimustele võimalikult rahulikult ja lühidalt.
  • Helista uuesti 112, kui sündmuskohal olukord muutub.