Austrid toituvad planktonist, tõmbavad vett sisse ja puristavad siis jälle välja, jättes maitsvad planktonipalad endale, aga et inimese toodetud esemete, kasvõi näiteks riiete küljest – samuti neid esemeid tootvatest tehastest – jõuab keskkonda, sh lõpuks ka merevette tohutus koguses mõne mikromeetri kuni millimeetri mõõtu plastiosakesi, siis satub neid koos planktoniga üha enam ja enam ka plantonitoiduliste loomade, näiteks austrite organismi.

Plastosakesed jäävad pidama austri seedeelunditesse. See on organismile nii suureks koormaks, et austritel ei jätku enam piisavalt jõudu sigimissüsteemi normaalseks käigus hoiuks.