“Mesindusspetsialistide hinnangul on selle tõenäoliseks põhjuseks mesilaste mürgitamine taimekaitsevahenditega. Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp, kes on ühtlasi kemikaaliohutuse komisjoni liige, aga leidis 8. juuli Aktuaalses Kaameras kõnealust juhtumit kommenteerides, et “sellised juhtumid on selles mõttes haruldased, et neid ei juhtu väga palju. Eelmisel aastal me tuvastasime põllumajandusametis ühe juhtumi, kus mesilased hukkusid massiliselt taimekaitsevahendite väärkasutamise tõttu. Ja on selge see, et selliste kaebuste laekumine on vähenevas trendis.”

Mesinikud seda optimismi ei jaga. Inju mesilaste massiline hukkumine pole tänavu ainus — mesindusringkondades on teada, et sarnaseid juhtumeid on olnud veel, kuigi enamik neist ei ole leidnud avalikkuses sellist kõlapinda. Siin tuleb visata kivi ka mesinike kapsaaeda, kes ei kipu selliseid juhtumeid avalikustama. Ühelt poolt põhjuseks alusetu hirm oma maine pärast (mesi mürgine, kuigi tegelikult ei ole), samuti pole asjaajamine lihtsaimate killast ning mitmetel ametliku käigu saanud juhtudel pole analüüside liig hilja võtmise tõttu süüdlast selgunudki. See annab ka asjaomasele ametnikule aluse kõnelda “ühest juhtumist” ja “kaebuste vähenevast trendist”.

Probleem ei ole uus, mesinikud on rääkinud sellest arvukatel kohtumistel põllumajandusministeeriumis, selle kohta on koostatud ligi 5000 allkirjaga petitsioon (algataja Maire Valtin, kelle mesilas seekordne massimõrv toime pandi), mis edastati toonasele põllumajandusministrile Ivari Padarile, Riigikogus moodustati mesilaste kaitse töörühm etc. etc. Tulemusi ei ole. Eesti Mesinike Liit kui kõige arvukamalt mesinikke ühendav organisatsioon on saanud oma avaldustele ja ettepanekutele erinevate põllumajandusministrite allkirjadega pikki ja üldsõnalisi vastuskirju, mis ei anna tegelikult vastust ühelegi tõstatatud küsimusele. Uus taimekaitseseadus ja sellest tulenev taimekaitsetöid reguleeriv määrus on endiselt välja andmata.”

Kogu teksti saab lugeda SIIT.