Metsa on ja ka raiuda tohib! On see ikka nii?
RMK halduses on 1,25 miljonit hektarit maad, millest metsad moodustavad 74%. Sellest omakorda 34% kaitsealade päralt. Eltermann märgib, et tulevik näitab meie metsade juurdekasvu üsna olulise osana just kase ja halli lepa arvelt. Mis tähendab, et energeetilisteks vajadusteks sobiva puidu puudust meil tekkida ei tohiks, iseasi, kuidas see puit hajustükkidelt kätte saada ja kuivõrd see alati majanduslikult põhjendatud on. Sellist arengut näitab ka uuendusraietest tulnud materjali osakaal, kus halli lepa osatähtsus nii mahuliselt kui pindala poolest üha suureneb. Kogu puidukogusega võrreldes on see osa küll suhteliselt marginaalne kogus, ent tendents kasvule on ilmne. Samas on ju teada, et nõudlus küttepuidu järele pole praegu kuigi suur. Ometi on tarvis see puit kusagile panna.
„Kehvapoolne nõudlus pole meie raietegevust siiani küll mõjutanud,” kinnitab Eltermann. „Iseasi, kui palju see mõjutab näiteks raidmete (raietegevuse ülejääki) metsa alt kokkukogumist.”
RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi lisab, et tõepoolest on raidmete kogumisel veel kõvasti potentsiaali, ent ka selles osas paneb Kaubi sõnul turg asjad paika. Praegu on hakkpuidu hind keskmiselt 13 eurot MWh, aga see võib olla ka 8 eurot MWh, millega kaup on tehtud.
„Palju sõltub sellest, kus hakkpuit tarbija seisukohast asub. Praegu RMK üle 70 kilomeetri kauguselt raiejäätmeid kütteks ei varu,” nendib Kaubi.
Metsaomanikud, kes energiatootmiseks puitu müünud, ütlevad, et praegu jääb ühe kuupmeetri puiduhakke omanikutulu keskeltläbi 0,5 ja 1 euro vahemikku. See aga ei motiveeri enamikku metsaomanikest energiapuitu metsast välja tooma.
