Metsaomanik saab energiapuidu müügist närust tasu

 (4)
Metsaomanik saab energiapuidu müügist närust tasu
Mikk Link on seda meelt, et metsaomanik vajaks küttepuidu hinnatõusu näol senisest suuremat motivatsiooni, et üldse seda puitu raiuma minna.Andres Orula

Kuigi umbes pool Eestis raiutavast puidust jõuab lõpuks ikkagi energiamajandusse, ei kasvata meil keegi eraldi küttepuitu ja spetsiaalselt eraldi seda suuremat ka ei raiuta – turule jõudev energiapuit on muu raie kõrvalprodukt.

Eesti Erametsaliidu juhatuse aseesimeesja Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link tõdes tänasel puiduenergia seminaril, et erametsaomanik pole väga aktiivne oma metsast energiapuitu turule tooma sellepärast, et praegu neile makstav hind teda kuigivõrd ei motiveeri.

Kogu 2,2 miljonist Eesti metsamaast on 48% eraomanike käes. Ümmarguselt tähendab see, et Eestimaal on miljon hektarit erametsa, mis jaguneb 100 000 omaniku vahel, neist omakorda 10 000 on koondunud metsaühistutesse.
Erametsa tagavara hinnatakse 273 miljonile tihumeetrile, sellest 137 miljonit on raieküps mets, ehk siis selline mets, kus olulist juurdekasvu enam ei toimu, ka süsiniku sidumist enam ei toimu ja pigem hakkab seal arenema juba puidu suremine. Raiemaht erametsades oli mullu 6 miljonit tihumeetrit.

Mikk Link märgib, et just nn väheväärtusliku puidu (hall lepp, sanglepp, haab) ja kaasikute pindala on viimastel aastakümnetel erametsades oluliselt suurenenud.
Eriti suure osa küpsete metsade tagavarast moodustavad hall-lepikud – 80% nendest on küpsed või üleküpsed. Elu aga näitab, et raietegevus toimub ennekõike kuusikutes ja männikutes. Näiteks 2013. aastal moodustas hall-lepikute raie koguraiest vaid 6%.
„Eraomanik ei kasvata eraldi küttepuud,” selgitab Link. „Ühest keskmisest kasvavast kuusepuust saab umbes poole sortimendi ulatuses palgi, 30% on paberipuu, ülejäänu küte. Ja metsamajanduslik suundumus on ikkagi selle palgi osakaalu suurendamine. Ja kindlasti ei ole mõistlik palki küttepuuks müüa.”

Seotud lood:

Praegusest raiemahust – 6 mln tm aastas – üle poole, 3,6 mln tm võiks ja sobiks kasutada energiamajanduses, see teeks energeetiliseks potentsiaaliks 7,2 TWh.
„Enamikel erametsaomanikest on kusagil mõni lepik või haavik, millega ta seisab küsimuse ees – mida sellega siis ikkagi teha,” rääkis Mikk Link. „Ja igal aastal lisandub neid haavikuid üha juurde. Selliste väheväärtusliku puidu puistuid on meil ligi 90 000 ha, seal jääb tootmata pool miljonit tihumeetrit küttepuitu aastas, millest võiks toota 1 TWh primaarenergiat ehk umbes sama suurusjärk, mida Tallinna elektrijaam vajab aastas toorainena. ”

Link on seda meelt, et just energiapuidu eest selle müüjale makstav hind on niivõrd madal, et ei motiveeri selliseid puistuid raiuma. Kui elektri või soojusenergia MWh hind jääb vahemikku 40–50 eurot, siis metsaomanik saab selle koguse energia tootmiseks vajaliku puidukoguse eest vaid keskeltläbi 43 senti. Kui ta teenib raiega ühelt hektarilt tulu 500–600 eurot, sama ala uuendamiseks väärtusliku puuliigiga kulub aga 1000 eurot, siis ega see kuigi ahvatlev majandusväljavaade just pole.

Praegu on põlevkivi osa energiatootmises 66% ehk 51,5 TWh , puidu osa 8,6 TWh, selleks kulub 4,3 miljonit tm puitu. Potentsiaal oleks puitu aga palju rohkem kasutada.

„Meie metsad on energiapuidust pungil. Viimase paarikümne aastaga on meie metsade tagavara kahekordistanud,” märgib Link. „See lubab kindlasti praegu rakendada metsanduse arengukavas ettenähtud 15 miljoni tm suurust raiemahtu aastas, mis energiapuiduna tähendaks 15 TWh puiduenergia tootmist.”

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare