Muudatused mitte-FIEdest metsaomanikele

FIEde maksuvabastuse osas ei muutunud 2012. aastast midagi. Mitte-FIEdest metsaomanike müügitulu maksustamine muutus sellest aastast aga põhimõtteliselt.

Alates 2004. aastast said mitte-FIEd raieõiguse müügitulust maha arvata ka metsa uuendamise kulud, sest tulumaksuseadus hakkas ka neid lugema vara võõrandamisega seotud kuludeks lisaks tavapärastele vara võõrandamise kuludele seaduse § 37 lõike 1 tähenduses. Seaduse sõnastus ei piiranud uuendamise kulude edasikandmise aega, seega kandusid need edasi senikaua, kui müügitulu need tasapisi ära kustutas.

Sellest aastast loeb tulumaksuseadus mitte-FIEdel vara müügiga täiendavalt seotuks mitte ainult metsa uuendamise, vaid kogu selle metsaseaduse mõttes majandamise kulud. Ja lisaks raieõiguse müügile saab neid maha arvata ka ise langetatud ja oma nime all müüdud metsamaterjali müügi tulust.

Metsamaterjali mõiste ise on aga tulumaksuga seotult muutunud problemaatiliseks. Sellest lähemalt edaspidi.

Seega peaks metsa majandamise FIEna ja mitte-FIEna muutma kulude mõttes üsna sarnaseks, kuigi ettevõtja saab kõigist oma tuludest maha arvata üldisi ettevõtluse kulusid (kontor, side, tühisõidud jne), mida mitte-FIE kunagi teha ei saa. Samuti on mitte-FIE-l probleeme mitmete metsa majandamiseks vajalike kulude tulust maha arvamisega, mida Riigikohtu senine mõtteviis peab ettevõtluse osaks. Sama juttu räägib ka maksuamet.

Peamine probleem on siin vajaliku tehnika ostuhind ja transpordikulud. Seadus ütleb, et mitte-FIE võib maha arvata vara müügiga otseselt seotud ja doku­mentaalselt tõendatud kulud, ning nendeks loetakse nüüd ka kõik metsa majandamise kulud.

Arvesta kõik metsa­majandamise kulud kokku

Praegune Riigikohtu ja maksuameti suhtumine on olnud selline, et mitte-FIE saab rahulikult tulust maha arvata teistele tööde tegemise või masinate kasutamise eest makstud raha. Masinate ostmist ja oma autoga metsas käimist saab aga tulust maha arvata ainult ettevõtja.

Kõik metsa majandamise kulud loetakse ka mitte-FIE-l nüüd müügiga otseselt seotuks ja metsa majandamiseks on ju sinna kindlasti vaja aastas õige mitu korda sõita. Kui käia metsas bussi või taksoga, on võimalik saada dokumentaalne tõend konkreetse sõidu kohta. Oma autoga sõites on ainus võimalus transpordikulusid maha arvata nii, nagu FIEd seda teha saavad: välja arvutada perioodi kilomeetri maksumus ning pidada arvet kogu aasta läbisõidu ja metsas käimise kilomeetrite üle.

Teiseks saab metsaomanik nii tulusid kui majandamise kulusid maksustamise jaoks edasi kanda kuni kolm aastat. Hiljemalt kolmandal aastal pärast laekumist tuleb tulult maks ära maksta ja kulusid saab tulust maha arvata hiljemalt kolmandal aastal pärast raha väljaandmist. Mõeldud oli see nii, et metsaomanik rehkendab ise, kui palju ta tulu ja kulu millisesse aastasse jätab. Metsa uuendamise kulude edasikandmise arvestust pidas siiani mäletatavasti maksuamet.

FIEdel ei ole tulude ja kulude arvestamisel mingit erilist ajalist piirangut. Igal aastal tegelikult liikunud rahad võetakse tulude ja kuludena arvele ning tulemusega läheb, nagu läheb. Kõiki kulusid ei pea tingimata tulust maha arvama, aga ühel aastal makstud raha enam järgmisel aastal kuludesse kanda ei saa. Kui aasta lõpeb kahjumiga, on seda võimalik edasi kanda seitsme aasta jooksul.

Täiendavat maksu­vabas­tust mitte-FIEdel ei ole

Mingit täiendavat maksuvabastust, nagu see on FIEdel, mitte-FIEdest metsaomanikele endiselt ette nähtud ei ole. Kõik vara müügist tehtavad maha­arvamised on neil tavalised kulud, s.t raha peab olema kellelegi ära makstud ja selle kohta olema raamatupidamise seaduse nõudmistele vastav algdokument (arve, tšekk, kviitung).

Ka mitte-FIE peab oma maksudega seotud dokumente säilitama seitse aastat, aga ta ei pea FIEde kombel neid päevaraamatusse kirja panema.

Tulumaksuseaduses on mitte-FIEdel täiendavate maha­arvamiste tegemine sõnaselgelt seotud keskkonnaametile esitatava metsateatisega ning ametist nõusoleku saamisega, aga seda ainult juhul, kui metsaseadus teatise esitamist nõuab. Metsa majandamine sisaldab ka ettevõtmisi, mis teatise esitamist ei nõua ning siis pole midagi täiendavat vaja ka tulumaksuseaduse pärast ette võtta. Piisab alg­dokumentidest.

Seaduse muutmisel ei arvestatud aga üldse tagajärgi. Ei seaduses ega seletuskirjas ole sõnagi sellest, mis saab nüüd siiani tulude poolt kustutamata jäänud metsa uuendamise edasikandunud kahjumist. Loodame, et rahandusministeerium sellest tuludeklaratsioonide väljatöötamise käigus aru saab. Lahendus eeldab tulumaksuseaduse veelkordset muutmist.

FIEdel aga ei seo tulumaksuseadus täiendava maksuvaba 2887 euro mahaarvamist ei metsaseaduse ega keskkonnaametiga. Nendest on kirjutatud ainult deklaratsiooni E-vormi täitmise juhendis, ministri määrusega kinnitatud juhendis sellist seaduses sätestamata piirangut aga kehtestada ei tohiks.