Vastuseks saatejuht Taavi Libe küsimusele, kuidas te tagate, et loomad raudteele ja seal õnnetustesse ei satuks, selgitas Remm, et kasutusele võetakse uudne tehnoloogia, mida maailmas veel väga palju pole kasutatud pole, kuid seal, kus seda tehtud, on tulemused head.

„Tegemist on ulukite hoiatussüsteemiga, kus loomad peletatakse eemale häälega,“ selgitas Jaanus Remm. „Sõnast „peletama“ ei maksa end hirmutada lasta. Ulukitele signaliseeritakse neile arusaadavas keeles viisakalt, et nüüd on aeg raudteelt lahkuda."

Rongi lähenedes hakkavad raudteel kõlama hirvede hõiked, huntide ulgumine, koerte haukumine ja isegi pasknääride hoiatusmärguanded – need muudavad loomad valvsaks ja sunnivad neid raudteelt lahkuma. Kui rong on läinud, saabub vaikus ja loomad saavad jälle raudteel käia. Poolas on sellist hoiatussüsteemi, mis kasutatud juba kümme aastat ja selle tulemuslikkus on 90 protsenti.

„Ka inimeste hääl töötaks tõenäoliselt samamoodi, aga inimese „kohaololu“ võib metsloomadel liigselt stressi tekitada. Loomade hoiatushääled, mis kestavad 40-60 sek on siiski paremad, need ei pea isegi väga valjud olema. Looduslikele häälte suhtes on loomad kohanenud, need ehmatavad nad korraks ära, kuid ei tekita stressi,“ rääkis Remm.

Zooloogide poolt nähtuna on Balti riikide Rail Balticu taradega n-ö kaheks jagamine probleemne kahel põhjusel. Üks on loodushoid – loomad tahavad looduses vabalt liikuda ja kui nad seda teha ei saa, muutuvad populatsioonid nõrgaks ning võivad hukkuda. Teine on raudteeohutus – et inimesed ja loomad raudteele ei satuks.

Kui siiani on planeeritud suhteliselt kitsaid eritasapinnalisi ökodukte (kas tunnelite või sildadena), siis häälmärguannete kasutamine võimaldaks loomadel üle raudtee liikuda sellega samal tasapinnal.

Lõigud, mis võiksid tarast vabad olla, on planeeritud sellistesse kohtadesse, kus inimesi ei liigu, kuid mis on väga olulised just loomade liikumise seisukohalt. Pikim tarastamata lõikudest on üle 8 km pikk, lühim umbes 400 m.

Eestis juhtub igal aastal umbes 35 raudteeõnnetust, millesse on kaasatud suurulukid. Kuid tõenäoliselt on neid tegelikult rohkem, sest registreeritakse vaid juhtumid, mille käigus tekib (rongile) materiaalne kahju. Rootsis ja Soomes toimub õnnetusi palju rohkem ning on alust arvata, et neil kasutusel olev registreerimissüsteem on täpsem.