Peapõhjuseks nimetatakse seda, et öökülmad õisi ära ei võtnud ja ka niiskust jätkus.

Raplamaal ühes Kehtna valla rabas hakkas silma, et pind oli kohati lausa täis lükitud alles end küpsema asutavaid murakamarju ja suuri, veel roheliste pohlade kobaraid. Rabas kasvab ka sinikas.

Maasikaid niida või vikatiga

“Metsmaasikaid on tänavu nii palju, et niida või vikatiga,” rääkis aastaid marju ja seeni korjanud Mall Kuusemets, kelle põhilised maasikakohad jäävad Rapla lähistele.

Naine, kes suudab korjata tunniga kaks liitrit metsmaasikaid, meenutas, et eelmisel aastal tegi öökülm õitele palju liiga.

“Sel aastal on kõik läinud õnnelikult. Öökülm jättis õied alles, mätastel on tohutu jõhvikaõite meri, pohla on ohtralt,” kirjeldas omakandi seisu Raplamaa mesinik Eha Metsallik.

Naine rõhutas, et soodsate olude tõttu saavad marjade õied ka tolmeldatud. “Vahtra- ja tammeõiedki jäid ju alles. Nüüd on tulnud sooja vihma. Tõepoolest imeline aeg, mis muidugi päevapealt võib muutuda.”

Marjarohkust nentis ka folklorist Mall Hiiemäe, kes lisas, et teine tänavuse marja-aasta tunnus on kiire küpsemine. Juba on korjatud mustikat, murakas saab pea kolm nädalat tavapärasest varem küpseks. Vanasti mindi murakale alles juuli keskpaigas.

“Kui veebruaris madisepäeval lund sadas, muigasin, et eks näis, kas läheb vanarahvatarkus täide,” rääkis Hiiemäe, viidates, et madisepäeva sadu toovat palju putukaid ja marju. “Kas just üle Eesti igal pool sadas, aga vähemalt siin lõuna pool näitab loodus, et vanarahvatarkus on õige.” Hiiemäe teada on mustikaid nopitud Jõgevamaal Saare järve lähistel ja Ida-Virumaal Remniku kandis, kus on korjatud juba ka kukeseeni.

Mustikaid tuleb väga palju

“Mustikate seis sarnaneb eelmise aasta omaga ja see tähendab, et marju tuleb väga palju,” märkis metsamarjade kokkuostu ja pakendamisega tegelev ettevõtja Viljar Vaherpuu, kelle jaoks mustikate kokkuostu hooaeg algab juuli keskel.

Vaherpuu vaateväljas on põhiliselt Lõuna-Eesti, kus ta jõhvikasaagi pigem väikeseks hindas, põhjendades, et jõhvikas pole ses piirkonnas saanud õitsemisajal piisavalt vihmavett.

“Murakaid on küll palju, kuid marjad on pigem väikesed,” nentis Vaherpuu.

Pohlasaak tuleb normaalne, ja see, kes enda jaoks korjab, saab neid kindlasti. Kokkuostjatele pole pohl aga teema, kuna turul ei ole ta Skandinaavia maade omadega võrreldes arvestatav.

Eestis ei ole enam ammu ühest metsamarjade kokkuostu süsteemi, ja ettevõtjad, kes sellega või ka marjade töötlemisega tegelevad, sõltuvad turust.

Eesti metsamarjaturg on seotud muu maailmaga, kus tegijateks Soome−Rootsi oma kvaliteetse marjaga ja näiteks Ukraina−Valgevene, kelle puhul on väiksemad tööjõukulud.

Jätkuks vaid korjajaid

Kui mitme ettevõtja jutt kokku võtta, otsivad kokkuostjad paika, kus marjad kallimalt maha müüa, ja töötlejad paika, kust neid odavamalt osta.

Vaherpuu nentis, et Eestis jääb marjade korjajaid iga aastaga vähemaks ja seda mõjutab nii elatustaseme tõus (see on korilusega pöördvõrdeliselt seotud) kui ka see, et noori pole peale tulemas.

Soomes on olukord lahendatud võõrtööjõuga. “Eks meiegi ole seda omavahel arutanud,” rääkis Vaherpuu, kes fantaseeris, kuidas 2500 metsamarjakorjajat Taimaalt võiks siinse turuolukorra püsivaks muuta –ei korjataks oma tahtmise järgi nagu Eestis praegu, vaid iga päev, ja arvestatakse kokkulepitud tasuga, mitte ei otsita mööda Eestit ostjat, kes maksaks veidi rohkem.

Vaherpuu sõnul tegutseb Eestis kolm-neli suurt ja paar veidi väiksemat metsamarjade kokkuostjat-pakendajat. Peale selle tegutseb siin umbes 300 väikest kokkuostjat, kes lähevad marjadega ise turule või proovivad need suurematele maha müüa.