Mida on seadustes uut?
2010. aastast hakatakse maamaksu koguma kaks korda aastas. Esimeseks maamaksu tähtajaks jääb 31. märts, teiseks tähtajaks 1. oktoober.
Alla 1000kroonine maamaks tuleb tasuda tervenisti esimesel tähtajal. Kui maks ületab 1000 krooni, tuleb esimesel tähtajal maksta vähemalt pool maksusummast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
Maksuteade väljastatakse isikule, kes on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja.
Maksuteate peab maaomanik kätte saama hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja tolliametile oma e-posti aadressi teatanu saab maamaksuteate kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu.
Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 50 krooni.
Arstidele tõttavad appi pereõed
Uuest aastast aitavad perearste pereõed, kes saavad patsientide abistamisel, ravimisel ja ravi määramisel veidi suuremaid õigusi. Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele nii suures ulatuses, nagu tema ametijuhend lubab.
Näiteks peab nüüd haige arvestama lisaks arsti ettenähtud ravile ka pereõe määratud meditsiinilise raviga.
Kui kindlustatud isik ei täida talle arsti ja pereõe poolt ettenähtud ravi tingimusi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitusele.
FIEd enam tasuta äriregistrisse ei saa
Kõik füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd) pidid 2009. aasta jooksul end maksukohustuslaste registrist ümber registreerima äriregistrisse. Eelmise aasta lõpuni oli äriregistrisse astumine tasuta. 2010. aastast peavad need FIEd, kes alles nüüd hakkavad ümber registreeruma, maksma riigilõivu 200 krooni.
FIE, kes õigeaegselt ei esitanud registrit pidavale kohtule avaldust enda ümberregistreerimiseks, jääb äriregistrisse kandmata ja kustutatakse ka maksukohustuslaste registrist. Selline FIE ei tohi ettevõtjana edasi tegutseda enne, kui ta on esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
Kõige lihtsamalt saab maakohtu registriosakonnale ümberregistreerimise kandeavalduse esitada digiallkirjastatult äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Juhend, kuidas kandeavaldus ettevõtja kaudu esitada, asub aadressil www.rik.ee/fie.
Teine võimalus on esitada kandeavaldus notariaalselt kinnitatuna või lasta kandeavaldus notaril koostada. Sel juhul tuleb arvestada ka notaritasuga.
Ümberregistreerimine äriregistrisse ei too kaasa muudatusi FIE raamatupidamises ega tema tulumaksudeklaratsiooni esitamise kohustuses maksu- ja tolliameti ees.
Ainus lisanõue on, et FIE peab koostama äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastub ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara.
Tulumaks jäi samaks
Tulumaksu määr on tänavu 21%, nii et tulult arvestatakse tulumaks maha sama määraga nagu mullu. Samaks on jäänud ka maksuvaba tulu 27 000 krooni, nii et tänavugi arvestatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 27 000 krooni.
Kohtutäiturile maksad tasu
Aasta algusest jõustunud kohtutäituri seadus sätestab kohtutäituri tegutsemise oma büroo kaudu, samuti selle, kui palju tuleb kodanikul maksta kohtutäiturile toimingute eest tasu.
Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Need on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta – näiteks maksuvõlad, parkimistrahvid. Aga ka lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma sundtäitmisele.
Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui inimene ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud.
Kohtutäituri tasu nõutakse võlgnikult sisse koos võla põhisummaga.
Kui näiteks võla sissenõudja esitab 2000kroonise nõude, lisandub sellele veel kohtutäituri põhitasu 600 krooni, millest ettemaks on 100 krooni. Näiteks 50 000kroonise nõude puhul lisandub 8125 krooni ja ettemaks on 900 krooni.
Suurematelt sissenõutavatelt summadelt arvestatakse kohtutäituri tasu juba protsentides, näiteks 1–2 miljoni kroonise nõude puhul on see 8%, kuid mitte rohkem kui 150 000 krooni.
Kindla põhitasu määra järgi makstakse kohtutäituri tasu näiteks vallasasja väljanõudmise eest, korteri või elamu vabastamise ehk väljatõstmise eest.
Tasu alla käib ka kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine, sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamine ja hindamine. Ühekordset tasu tuleb maksta ka elatusraha sissenõudmise eest.
Kohtutäitur võib nõuda ka võlanõude algatajalt täitekulu ettemaksu tasumist, mis tagastatakse talle pärast seda, kui võlgnikult on omakorda raha kätte saadud.
