• Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelvalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest.
  • Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.
  • Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!
  • Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ära hüppa tundmatus kohas vette!

Tegutsemine veeõnnetuste korral

Enda päästmisel:

  • hüüa appi;
  • püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele;
  • vaata ringi ujuvate esemete järele;
  • proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
  • riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal;
  • kui kallas on lähedal, uju kaldale.

Paadist vette kukkumisel:

  • hüüa appi ja püüa mitte sattuda paanikasse;
  • proovi ronida paati ahtrist;
  • hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab;
  • kui paat läheb ümber, hoia paadist kinni või roni sellele.

Teiste abistamine

Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta – sinu enda turvalisus ennekõike. Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda abistada, kutsu professionaalne abi.

Abi kutsumine:

  • hõika ümberkaudsed inimesed appi;
  • kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale;
  • basseinis, veepargis ja avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema;
  • kui abivajaja on vees – abista teda ja alles siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi;
  • helista 112 ja anna teada, mis juhtus.

Kannatanu abistamisel kaldalt:

  • ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
  • heida kõhuli basseini äärele või kaile ja ulatada abivajajale käsi;
  • kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi või või viskeliini ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
  • kui ei ole päästevahendeid, viska ükskõik milline ujuv ese.

Kannatanu abistamisel vees:

  • abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
  • ära mine vette kui vool, hoovus ja pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
  • jäta kannatanu ja enda vahele mingisugunegi ujuv-vahend;
  • kui kannatanu on saanud ujuv-vahendist kinni, vea ta kaldale;
  • kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
  • kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti tema käelabast ning aita ta veest välja;
  • kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja “lohistada”, selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades ta pea käsivartele;
  • kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning „lohista” ta kaldale.


Ärge unustage, et veekogu ja alkohol ei sobi kuidagi kokku. Joovastavate ainete tarbimine ajab pöördesse ning selle tagajärjed võivad olla väga kurvad, fataalsed. Juua täis ja veekogule minek on kindel enesetapp, tuletab Veeteede Amet meelde! Ärge minge purjus peaga veekogule ise, ärge laske seda teha ka oma sõpradel ega tuttavatel. Kui vaja, kutsuge teised appi, et mõtlematut ja ohutunde kaotanud inimest takistada. Vajadusel helistage numbril 112, et saada abi.