Miks asub bussipeatus sellises kohas, kuhu pääseb jalgsi vaid eluga riskides? Keegi ei tea!
No nii, lugu kirjas, asume uurima, kes teaks, miks bussipeatus just niisuguses kohas asub ja kuidas inimene sinna kohale peaks saama minna.
Kirjutame maanteeametisse. Kommunikatsiooniekspert Kai Simson vastab: "Kuna kõnealune bussipeatus asub Rae vallas, siis palun pöörduge oma küsimustega nende poole."
Pöördume. Valla infotelefonilt soovitatakse suhelda hariduse spetsialist Kai Lasniga.
Suhtleme. Pr Lasn ütleb, et peab kirja vallavanemale edasi suunama.
Ja mõne aja pärast potsatabki Maalehe veebitoimetaja postkasti vallavanem Mart Võrklaeva kiri, mis suunab meid edasi, õigemini küll tagasi maanteeametisse:
"Kuivõrd antud pöördmine puudutab kaugliini busside peatumisi ja sellega tegeleb maanteeamet, mitte kohalik omavalitsus, siis peab selles küsimuses uuesti maanteeameti poole pöörduma.
Riigimaantee ääres olevad bussipeatused, nende rajamine, neile juurdepääs ja korrashoid on samuti maanteeameti pädevus ja vastutusala, seega on nende viide kohaliku omavalitsuse poole pöördumise kohta ekslik.
Maakonna- ja siseliine teenindavate peatuste rajamise ja hooldusega, mis asuvad kohalikule omavalitsusele kuuluvate teede ääres tegeleme meie. Arvestades meie (Rae valla - toim) kiiret kasvu oleme pidevalt nii olemasolevatele, kui uutele liinidele peatuseid rajanud ja olemasolevaid korrastanud/turvalisemaks muutnud."
Koos oma kirjaga saadab hr Võrklaev meile edasi MTÜ Põhja-Eesti Transpordikeskuse sõitjateveo spetsialist Kadri Krooni selgituse:
"Harju maakonnas määrab maakonnaliinidel peatused peatumiseks Põhja-Eesti ühistranspordikeskus. Maakonnaliinidel on peatumiseks kõik peatused, mis on tähistatud peatust tähistava liiklusmärgiga.
Tallinna haldusterritooriumil on Tallinna transpordiameti käskkirjaga määratud peatused, milles on peatumisõigus Harju maakonna bussiliinidel ja kommetrsbussiliinide liikumisteedel.
Tartu maanteed mööda väljasõitvatel liinidel on Tallinna territoorumil peatuseMõigu ja siis järgmine maakonnas paiknev peatus Peetri. Peetri alevikku teenindaval liinil on lisaks ka peatus Oomi.
Maakonnaliinide sõitjad kasutavad peatust Peetri nii Jüri/Kose poole sõitmiseks, kui ka Tallinnasse sõites. Peatusesse on paigaldatud meie poolt maakonna avalike bussiliinide sõiduplaanid ja seda uuendame alati kui on sõiduplaani muudatused. Kas ja kuidas need seal hetkel ripuvad, lähen ja vaatan lähipäevil üle.
Kaugliiniload antakse vedajatele Maanteeameti poolt kaalutluspõhimõtete alusel, mille üks osa on peatuste arv liinil. Vedajad ise taotlevad peatustes peatumise õigused. Lõppotsuse, kas nendes peatustes antakse peatumisõigus teeb maanteeamet. Samas, oleme teinud ja ka maanteeamet on teinud vedajatele ettepanekuid lisapeatusteks, kuid vedajad üldjuhul ei ole neid nõus tegema.
Põhjenduseks tuuakse sõitjate vähesus ning peatumisest tulenev lisaaeg liinil. Kommertsliinide sh kaugliinide sõiduplaanide paigaldamine oleks vedaja kohustus, kuid seda kulutust minimaalsete sõitjatega peatuses vedajad ei tee.
Kaugliinidel peatuste valiku, peatumisõiguste jm kohta peaks andma vastuse maanteeamet."
Ehk et miks see peatus, kus peatub üks buss päevas, sellises kohas asub, kuhu jõudmiseks tuleb sõita soovival inimesel eluga riskida, on endiselt selgusetu.