Miks ostis Eesti piimatööstus eelmisel aastal nii palju toorpiima Lätist?

 (1)

Põllumeeste aktsioon (M)ärkamine Toompeal
Põllumeeste aktsioon (M)ärkamine ToompealFoto: Sven Arbet

Aastaid on siinsed põllumehed müünud piima Läti ja Leedu tööstustele, kuid nüüd selgus, et mullu kasvas hüppeliselt hoopist Lätist Eestisse toodud toorpiima kogus.

Eelmisel aastal eksporditi Eesti päritolu toorpiima 212,8 tuhat tonni 71 miljoni euro väärtuses, samal ajal toodi toorpiima Lätist Eestisse 23,5 tuhat tonni 7,5 miljoni euro väärtuses. Seega toodi Lätist Eestisse „tagasi” pea kümnendiku jagu välja viidud toorpiimast.

Varasemalt on Tere endine juht ja omanik Oliver Kruuda rääkinud, et tema ettevõte tõi toorainet Saksamaalt. Nüüdseks on Farmi Piimatööstus Tere ära ostnud. Ühisettevõtte juhatuse esimees Katre Kõvask jätab otseselt vastamata küsimusele, kas eelmisel aastal ostis tuhandete tonnide jagu toorpiima Lätist Tere.

Tööstustel on olnud erinevad põhjused

Ta kirjeldab olukorda piimandusturul, kus Tere ja Farmi on Eesti suurim linnapiimatoodete tootja, mille kolmes tööstuses võetakse sel aastal päevas vastu ligi 400-450 tonni piima. Aastane koguseline müügimaht on rohkem kui 110 000 tonni ning see jaguneb linnapiimatoodete, lõsspipulbri ja või vahel. Farmi ja Tere kaubamärkide all on tooted müügil nii Eesti, Lätis, Soomes kui Leedus, commodity-tooteid eksporditakse väga paljudesse riikidesse, eksootilisematest näiteks Afghanistani või Kasasthani, läbirääkimised on käimas Egiptusest Vietnamini.

Loe veel

Seotud lood:

„Kui sellesse konteksti paigutada info Lätist imporditud piima koguste kohta, siis arusaadavalt räägime me väga väikesemahulisest tegevusest, milleks erinevatel tööstustel on olnud erinevad põhjused - olgu selleks siis äkiline lisatoorainevajadus või miski muu,” ütles Katre Kõvask. ”Nii nagu Eesti põllumees müüb oma toorpiima kord Eesti ettevõttele, kord piiri taha, saab ka Eesti tööstus teinekord olude sunnil tooraine kas Eestist või mujalt - olgu selleks Läti, Taani või mõni muu riik. Selles ei ole mitte midagi eriskummalist, toimub vaba konkurents ja nii peabki olema.”

Nii nagu Eesti põllumees müüb oma toorpiima kord Eesti ettevõttele, kord piiri taha, saab ka Eesti tööstus teinekord olude sunnil tooraine kas Eestist või mujalt - olgu selleks Läti, Taani või mõni muu riik. Selles ei ole mitte midagi eriskummalist, toimub vaba konkurents ja nii peabki olema.
Katre Kõvask

Paljuräägitud teema kohta, et Eesti piimatööstus ei suuda piisavalt väärindada lõpptoodangut, et sellega maailmaturul läbi lüüa, märkis Kõvask, et nagu kõigel siin ilmas, on ka sellel teemal väga mitu tahku. Konkurentsist kaugematel turgudel saab rääkida vaid pika säilivusajaga toodete puhul ning sel juhul algab kõik sellest, millised on Eesti ja partnerriikide kaubandussuhted, kas veterinaarametitel on olemas vastastikune tunnustus, kas Eesti ettevõttel on ligipääs õigele võrgustikule, mis tagab eduka ekspordi jne.

„Väga suur hulk eelnimetatust on suurriikidel olemas juba aastakümneid (endiste kolooniate puhul isegi aastasadu) ja ses osas oleme me nendega võrreldes Eesti tootjana kindlasti oluliselt kehvemas seisus,” tõdes Kõvask. „Ehk et Tere ja Farmi näitel saan küll öelda, et probleemiks ei ole mitte tootmisvõimsus vaid nähtavad ja nähtamatud kaubandustõkked, kus ootame ka riigipoolset abi n-ö uste avamisel ja vajalike koostöövõrgustike tekitamisel, olgu see siis näiteks väga suure potentsiaaliga Lõuna-Korea või Alzheeria.”

Käed rüpes ei istu, plaan on eksport kahekordistada

Linnapiimatoodete osas, milleks on näiteks joogipiim, jogurt, hapukoor jne, on lähiriikides meeletu kohalik konkurents, kust enese läbisurumiseks peab olema nupukust, õigest ajastust ja natuke õnne ka. Tere ja Farmi käibest moodustas eksport 2017. aastal 20% ning siht on ekspordi osakaalu paari aasta jooksul suurendada 40 protsendile.

„Käed rüpes me ei istu ning teeme igapäevast rasket tööd selle nimel, et 2018. aastal ületaksime oma eelmise aasta 106 miljoni eurose käiberekordi, et ekspordi osakaal meie käibest kasvaks ja et Eesti piimatooted jõuaksid just neisse riikidesse, kus neid kõige rohkem vajatakse,” võttis Katre Kõvask sihid kokku.

Toorpiima eksport kasvas võrreldes 2016. aastaga koguseliselt 8% ja väärtus 52%. Käibekasvu taga on piima kokkuostuhindade kasv. Import kasvas võrreldes 2016. aastaga koguselt 903% (+21 tuhat tonni) ja väärtuselt 1072% (+6,8 mln €), selgub maaeluministeeriumi koostatud piimasektori 2017. aasta kaubavahetuse ülevaatest.

2017. aastal eksporditi Eesti päritolu piimatooteid kokku 176 miljoni euro väärtuses ning võrreldes eelmise aastaga oli see kasvanud 34% (+45 mln €). Sealjuures oli 2017. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide osatähtsus Eesti piimatoodete väljaveos 96%.

Mullu veeti Eesti päritolu piimatooteid suurimas väärtuses Leetu (55 mln €), Lätti (44 mln €), Soome (30 mln €) ja Itaaliasse (11 mln €). Sealjuures eksporditi Leetu ja Lätti suurimas väärtuses toorpiima ning Soome ja Itaaliasse juustu.

Piimatooteid toodi mullu sisse 67 miljoni euro väärtuses ning võrreldes aasta varasemaga oli kasv 29% (+15 mln €). Piimatoodete impordikäibe kasvu vedas toorpiim, lisaks kasvas oluliselt ka peamise imporditava piimatoote, juustu (+4,4 mln €; +16%) impordi väärtus. Piimatooteid imporditi suurimas väärtuses Lätist (19,6 mln €), Leedust (10,7 mln €), Soomest (8,8 mln €) ja Hollandist (7 mln €).

Eelmisel aastal imporditi toorpiima peamiselt Lätist (7,5 mln €; 23,5 tuh t) ning väga väikeses koguses ka Taanist (6 tuh €; 5,6 t). Aasta varem toodi toorpiima Lätist vaid 2,3 tuhat tonni. Aastatel 2014 ja 2015 toodi piima lisaks Lätile ka Saksamaalt ning 2013. aastal ka Leedust, Hollandist ja Poolast.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat ravimtaimedest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare