Miks pean loobuma kalmistukohast?

Olime kolm pärijat, kes said tagasi talumaa ja maja. Mina loobusin oma maatükist ja majaosast, jättes need teistele. Meie suguvõsal on aga sealkandis kalmistukoht, kuhu on maetud kõik meie esiisad. Nüüd väidavad need õde ja vend, kes võtsid maa ja maja vastu, et kuna ma oma osast loobusin, siis ühtlasi loobusin ka kalmistukohast. Kas see on õige? P. R. Lõuna-Eestist

VASTAB

IVO MAHHOV
vandeadvokaat 

Kui testamenti ega pärimislepingut tehtud ei ole, toimub kogu vara pärimine üldõigusjärgluse korras. See tähendab, et pärijatele lähevad üle pärandaja kõik õigused ja kohustused, millised need ka ei oleks (pärimisseaduse § 130). Pärijad ei saa ühepoolselt otsustada, et ühe asja võtavad, aga teise jätavad. Kui otsustavad pärida, siis koos muude kohustuste ja õigustega lähevad neile üle ka õigused sõlmitud lepingutele. Ka lepingule kalmistuga hauaplatsi kasutamise osas ning kohustus maksta kalmistumaksud. Kui aga loobuvad, kaotavad õiguse kõigele ega pea maksma ka makse.

Siiski, pärijad võivad veel enne seda, kui pärandist loobuvad või vastu võtavad, omavahel sõlmida mitmesuguseid võlaõiguslikke tingimuslikke tehinguid. Võib kokku leppida, millised kohustused tekiksid pärijatel juhul, kui keegi sugulastest pärandist loobub. Seda siis ka hauaplatsi kasutamise osas. Ning kui pärijad ei ole nõus vennale-õele hauaplatsi kasutamist võimaldama, võib see vend või õde pärandist loobumise asemel pärandi vastu võtta. Siis saaks ta nõuda platsi kasutamise õigust juba pärandi jagamise juures. Kui selliseid kokkuleppeid aga varem sõlmitud ei olnud, siis nüüd tagantjärele, juba pärast loobumist, te seda enam nõuda ei saa. Peate lootma sugulaste vastutulekule või leidma kalmistul uue koha.