Miks peitis piirivalvur 76 aasta eest majaka ukselingi sisse sõnumi?
Vaindloo saarel aastaid töötanud Nimrat Kütt selgitas, et majaka ukselink on õõnes ning eelmise aasta lõpus muud lukusüsteemi üle vaadates võttis ta ka selle puhastamiseks lahti.
Oma üllatuseks avastas ta lingi seest aastate taguse sõnumi mehelt, kes toona saarel teenistuskohuseid täitis.
Paber on murdekohtadest kulunud ja tekst halvasti loetav. Põhjalikuma uurimiseta on keerukas öelda, mida teate jätnud mees sellega öelda soovis või miks sõnumi lingi sisse jättis.
Selgelt võib kirjast lugeda nime Ants Koidumets ning väiksemalt Hans Korjus.
Ants Koidumetsa nimelist meest Küti teada saarel teeninud ei ole, küll on aga seal sel ajaperioodil kahe aasta vältel olnud mees nimega Hans Korjus. Tegemist peaks olema ühe ja sama mehega, kes nime tollase tava järgi eestindas Hansust Antsuks ning Korjusest sai Koidumets.
Ants Koidumetsa nimi on ka saarel ühele kivile kraabitud.
„Kui on sama mees, siis ta osales Vabadussõjas autojuhina soomusautodel Pisuhänd ja Vahur. Eks põhjalikum uurimine näitab,“ sõnas Nimrat Kütt.
Ajad olid toona ärevad ning mandrist 25km eemal asuval saarekesel võis see eriti hästi tunda olla ning ajendada endast märki maha jätma.
Tormised arengud ei lasknud end oodata: 27. detsembril 1939. aastal kell 12.05 pommitasid kaks Soome tunnusmärkidega lennukit saart 9 pommiga, mille tagajärjel purunesid aknaklaasid ja Vaindloo tuletorni aparatuur. Inimesed imekombel viga ei saanud.
Järgmine suursündmus saabus kahe aasta pärast, mil saare lähedal sattus merehätta kolm emigreerujaid täis laeva. Erinevate teadete kohaselt läks kaks neist põhja, kolmas kaotas juhitavuse, kuid suutis võtta peale inimesed teistelt laevadelt ning tuua Vaindloole. Ligikaudu 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai saareke andis nädalaks peatuskoha 2400le merehädalisele.
Vaindloo tuletorn on Eesti kõige põhjapoolseim tuletorn Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Vaindloo saarel. Saart on nimetatud Soome lahe lukuks, kuna asub Eesti, Venemaa ja Soome piiri kohtumiskoha lähedal. Soome saarestikuni on Vaindloolt 40 km, Venemaa saarteni 30 km.
XIII sajandi algul rajati saarele kivitulp, mille otsa vajadusel tuld tehti. 1871. aastal püstitati uus malmist malmtuletorn, mis on säilinud praeguseni. Samast ajast pärineb ka majakavahi elamukompleks, mis on tänaseni olnud kasutusel saarel valves käivate piirivalvurite elukohana.
Tuletorni külge kinnitati selle püstitamisel ka suur 20-puudane udukell, mis pidi meresõitjaid aitama olukorras, kui tuld enam näha ei olnud.
Venemaa keisririigi ajal ja Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel ajal oli Vaindlool tuletorniteenistus ja Eesti merevägi, 1930. aastatel oli saarel ka mereväe meresidepost.
