Milleks väikesaarele kolm suitsu?



Milleks väikesaarele kolm suitsu?
Manija rahvast ärritab uue seaduseelnõu puhul see, et kogukonnalt tahetakse võtta võimalus otsustada kodusaare saatuse üle.Urmas Luik, Pärnu Postimees/SCANPIX

Püsiasustusega väikesaarte seadus vihastas saarte elanikud välja juba enne jõustumist.

“Ma ei näe mingit põhjust uue ja palju algelisema seaduse kehtestamiseks,“ väidab Manija elanik Mark Soosaar siseministeeriumis küpsetatud eelnõu kohta.

Tema hinnangul on eelnõu koostatud kas kabinetivaikuses või mõne erakonna tagatoas.

Vilsandi saarevahi Margit Tätte ajab küsimus, miks uut seadust vaja on, lausa naerma.

Kummaline piir

Esimene asi, mis väikesaarlastele ei meeldi, on see, et pealinnas peetakse väikesaareks vaid sellist meretagust maalappi, kus kolmel aadressil on sisse kirjutatud kümme hinge. Sel juhul langevad Kõinastu, Osmussaar ja Kesselaid kohe välja.

“Meil on ju väikseid saari, kus aastaringselt elab ainult üks või kaks peret. Aga nad elavad seal terve oma elu. Kas neid ei peetagi siis kellekski?” küsib Tätte.

Tätte väitel annab kas või üks pere eelduse, et kunagi võib-olla tuleb rahvast juurde.

“Meie oleme pahased, ja meie pole ainukesed,” tunnistab Osmussaare saarevahi Aili Bergströmi tütar Rita Koppel, naine, kes ühes oma 300 lamba ja 35 šoti mägiveisega samuti aasta ringi saarel elab.

Tema sõnul võib küsimus puudutada ka Abrukat ja Naissaart – kui neil pole registri järgi kümmet inimest, kaotavad nad uue seadusega saarevahtide kohad.

Osmussaarel on praegu ametlikult viis inimest. “Ühel tuli selleks, et korralikku arstiabi saada, end Tallinnasse sisse kirjutada,” selgitab Koppel.

Tema arvates tahab riik uue seadusega kulusid kokku hoida, nii kardab naine, et nüüd jäädakse ka riigi transporditoest ilma.

Teine asi, mis harja punaseks ajab, on see, et eelnõust on välja roogitud saare üldkogu mõiste. Praeguse seaduse järgi peab aga just see andma kooskõlastuse arengukavale, üldplaneeringule, ühendusele mandri või lähimate suursaartega.

“Miks tahetakse nüüd kogukondadelt võtta ära võimalus otsustada oma kodusaare saatuse üle?” küsib Soosaar.

Külakoosolekust vähe

Jah, külakoosolek koguneb ikka, kinnitab Margit Tätte. “Aga tal ei ole siis nii suurt hääleõigust kui praegu.”

Soosaare sõnul toimis näiteks Ruhnu üldkogu üle 300 aasta. “Isegi Eesti Vabariik talus seda. 300 inimest, 48 suitsu, igal suitsul üks hääl, kokku 48 häält.

“Minu meelest on eelnõu autorid veidi kohtlased,” kirjutab ruhnlane Kaarel Lauk Eesti Saarte Kogu listis. Jah, väidetavalt olla kehtiv seadus üldsõnaline. Aga uue seaduse sõnastus tundub veel üldsõnalisem!

Ka ei suutnud Lauk eelnõust leida nt sõna “ettevõtlus”, rääkimata selle toetamisest, mis on avalike teenuste tagamise kõrval kõige tähtsam valdkond üldse.

Senine seadus on kehtinud viimased kümme aastat.

“Uue eelnõu ilmumine on mõnevõrra ootamatu ja üllatav,” tõdeb kunagise Saare maavalitsuse väikesaarte osakonna juhataja Leo Filippov. “Oleks vaja teada saada, mis on selle ajendiks ja põhjuseks. Miks ei kõlba olemasolev ja kompleksselt toimiv seadus?”

Soosaar leiab, et uus eelnõu tuleb panna kõigi väikesaarte üldkogudele arutlusele ning seal tuleb küsida, kas elanikud peavad vajalikuks kehtiva seaduse lõpetamist ja uue seaduse vastuvõtmist sellisel kujul,” deklareerib Soosaar.

Seletuskirja paar aastat tagasi küpsetatud eelnõu kohta veel pole. “Neid, kes selle kokku panid, enam siseministeeriumis ei ole,“ tunnistab tundmatuks jääda sooviv ametnik.

Kõigele vaatamata peaks seadus juba uuest aastast kehtima hakkama.


KOMMENTAAR

Siim Kiisler

regionaalminister

2003. aastal jõustunud väikesaarte seadus sisaldab mitut punkti, mis kasutamist ei ole leidnud. Näiteks saarte üldkogu, mida enamik väikesaari ei ole vajalikuks pidanud. On leitud, et need ülesanded on piisavalt hästi lahendatud omavalitsuse tasandil.

Kehtivas seaduses puudub ka kriteerium, mille alusel saart väikesaarte loetellu lisatakse või eemaldatakse. Ei ole ju väga otstarbekas saarele, kus ei ela ühtegi inimest, tagada samasugused tingimused kui näiteks Kihnule, kus aasta alguses elas 728 inimest.

Väikesaarte nimistusse kandmise alampiir, 10 inimest, on põhjalikult paika vaieldud. See on piir, kust alates on näiteks regulaarse transpordiühenduse pidamine põhjendatud.

Kõik mõistlikud ja põhjendatud ettepanekud on aga teretulnud. 26. septembril toimub väikesaarte komisjoni koosolek, kus on plaanis läbi arutada nimistusse kandmise kriteeriumid.

Eelnõu eesmärk on, et Riigikogu paneb seadusega paika, mille alusel arvatakse saari püsiasustusega väikesaarte nimistusse. Edaspidi kinnitab selle nimekirja regionaalminister.

Vähem kui kümme inimest elas selle aasta jaanuaris kolmel saarel – Kõinastul (4), Osmussaarel (5) ja Kesselaiul (6).

Uue seaduse koostamist pidasid vajalikuks nii väikesaarte komisjon kui ka Riigikogu Saarte Ühendus.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare