Millest inimesed loobuvad esmajärjekorras, kui sissetulek järsult kukub?
Eksperimendis osalejad on toonud oma esimestes videoblogides, mis keskenduvad muuhulgas ka pensionipäeval kätte saadud pensioni eelarvestamisele, ära peamised kulukohad, millest tuleb kohe loobuda, et kuu lõpuks rahaliselt ots otsaga kokku tulla. Esmalt tõmmatakse maha plaanid, mis on seotud meelelahutuse ja väljas söömisega. Sellele järgnevad treeningklubidele tehtavad kulutused, ebamõistlikud autosõidud ja väiksemad emotsiooni ajel tehtud ostud, näiteks möödaminnes võetud topsikohv. Samuti on eksperimendis osalejad kalkuleerinud, kui suurt kulu rahakotile tekitavad külaskäigud, sünnipäevadest osavõtt ja kohtumised sõprade-kolleegidega.
„Käivitasime selle sotsiaalse eksperimendi sellepärast, et veelkord tõmmata Eesti inimeste tähelepanu pensionieaga kaasneva sissetuleku järsu languse problemaatikale. Kuna Eestis mõtleb tõsiselt ja tegutseb oma pensioniea kindlustamiseks vaid 15% elanikkonnast, mõtleme meie antud eksperimendi raames kõigi nende 85% eest, kes seni pole pensioni teemat endale avanud. Algatasime eksperimendi, et anda inimestele võimalus reaalselt näha läbi meie blogijate elu, mis oleks, kui pensionipõlv algaks homme. Kuivõrd elamisväärseks kujuneb selline pension, kus loobutakse meelepärasest ja pidevalt tuleb mõelda täiendavatele sissetuleku allikatele,“ selgitas SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige Indrek Holst eksperimendi tagamaid.
„Kui soovime elada ka pensionieas täisväärtuslikku elu, siis ei tohiks pension olla viimasest pensionieelsest sissetulekust mitte 40%, nagu praegused I ja II sammas meile tagama peaks, vaid 60–75% ning selle nimel tuleb teha teadlikku ja plaanipärast tööd,“ võttis Holst teema kokku.
Kõikide eksperimendist osalejate arvates nõuab elu pensionäri kingades ranget finantsilist distsipliini ja märgatavat leidlikkust, et garanteerida endale võimalusi võtta osa ühiskonna elust, tagada tervislik toitumine ja teatud elustandard. Eksperimendis osalejatel seisab veel ees neli nädalat pensionist elamist. Videoblogidega on võimalik tutvuda SIIN.
Eksperimendist võtavad osa X-, Y- ja Z-põlvkondade esindajad: Rain Resmeldt Uusen, CV.ee turundusjuht, YouTube’i blogija, Z-põlvkonna esindaja; Andrei Titov, ETV+ saatejuht, MK-Estonia peatoimetaja, Y-põlvkonna esindaja; Mari Krumm, kindlustustöötaja, X-põlvkonna esindaja. Kõik nad peavad eksperimendi „Elu pensionäri kingades“ jooksul videoblogisid.
Põlvkondade jaotus lähtus neid iseloomustavatest ühistest tunnusjoontest ja väärtushinnangutest. See sai alguse eelmisel sajandil, kui autorid William Strauss ja Neil Howe lõid erinevate generatsioonide teooria. Nende nägemuse järgi on igal põlvkonnal olemas ühised tunnusjooned, mis annavad sellele spetsiifilise iseloomu ja mida on üldjoontes võimalik jaotada ka teatud sünniaastate vahel.
* X-põlvkond on kasutatav nimetus põlvkonnale, kes on sündinud 1960ndail ja 1970ndail aastail pärast Teise maailmasõja järgset beebibuumi, kelle tunnusjooneks on eraldatus ühiskonnast, selle reeglite rikkumine, väljalülitumine oma kogukonna traditsioonidest.
* Y-põlvkonda (sündinud 1980ndail ja 1990ndail) on iseloomustatud kui ühiskonnameelset, tugeva nii kohaliku kui ka globaalse kogukonna tunnetusega.
* Z-põlvkond (1990ndatel sündinud lapsed) on aga täielik nutipõlvkond, kelle jaoks enne neid toimunud nutirevolutsioon on elu reaalsus ning kelle jaoks on esimesel kohal nii ökoloogilised kui ka tervise ja aruka majandamise väärtused.
