Millised on üürnike õigused, kui maja renoveerima hakatakse?
Kas majaomanikul on õigus meie üüritavates korterites ehitustöid teha, kahjustades meie elukvaliteeti? Mismoodi peaks majaomanik sellest meile teada andma, kas ta peaks üüri alandama? Kas üürnikud peavad remondi käigus majaomaniku kasutatava vee ja elektri kinni maksma?
Maja trepikojas, õues ja muudes üldkasutatavates ruumides ei ole remonditööde tõttu puhas. Majaomanik aga võtab meilt haldustasu. Haldustasu peaks tagama heakorra, puhtuse, mida meil aga paraku enam ei ole, aga tasu selle eest nõutakse.
Vastab Tallinna notar PRIIDU PÄRNA:
Maja müügiga jäid üürilepingud kestma ja uuel omanikul ei ole neid õigus lõpetada, kui ta ise ei vaja eluruume elamiseks. Seega kehtivad uue omaniku suhtes edasi ka kõik üürilepingus kokku lepitud tingimused. Eeldame, et üürileping ulatus lisaks korterile ka panipaikadele.
Nüüd tulekski esmalt vaadata selle lepingu poole ja uurida, kui detailselt on osapoolte kohustused kokku lepitud. Sõltumata lepingust, kehtib ka võlaõigusseaduse üürilepingu regulatsioon. Üürileandja põhikohustus on seaduse kohaselt tagada üürile antud ruumid lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis kogu lepinguperioodi jooksul.
Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja mõjutusi, kui need on vajalikud asja säilitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks. Üürnik peab taluma parendusi ja muudatustega seotud töid, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad.
Seadus ütleb, et üürileandja peab tehtavatest töödest üürnikule õigeaegselt teatama ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve. Kui tööd on olulised ja parendused toovad kaasa üüri tõusu tulevikus, peab lausa kaks kuud kirjalikult ette teatama. Teates tuleb välja tuua tööde ulatus ja kestus.
Seega on üürniku talumiskohustus hinnanguline ja sõltub olukorrast. Kui üürniku õigusi on selgelt rikutud, s.t ei tagata üüritud ruumide ja üldkasutatavate ruumide kasutamist samas mahus ja kvaliteedis, annab seadus esmalt õiguse üürnikule nõuda üürileandjalt puuduste või takistuste kõrvaldamist või nõuda üüri alandamist või hoiustada üür näiteks notari kontole, kuni üürileandja rikkumist ei lõpeta.
Kui üürnik peab tööde tegemist taluma, võib ta ikkagi nõuda üüri alandamist ja kahjude hüvitamist (näiteks kui üürnik peab parkimiskoha asemel hoovis ostma tööde ajaks parkimispileti tänavale või ajutiselt välja kolima jne). Kõigele lisaks võib üürnik selliste takistuste korral ka üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda. Küsimusest selgub, et üürileandja ei ole käitunud heas usus ja ei ole üürilepingut täitnud, kui jätab täitmata korrashoiukohustuse ning tõstab loata ringi üürnike isiklikke asju. Samuti ei saa üürileandja nõuda, et üürnikud kannaks töödega seotud elektri- ja veekulu.
