Milliseid seadusemuudatusi ja lisakulutusi toob 2009. aasta
Pärandvara jagamine uute reeglite järgi
2009. aasta 1. jaanuarist kehtib uus pärimisseadus, mis asendab pärandvara vastuvõtu süsteemi loobumissüsteemiga ja välistab eemalviibivate pärijate mahasalgamise.
Kui siiani sai pärija pärandvara üksnes juhul, kui ta pärandi vastu võttis, siis uue loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt. Pärija on automaatselt pärandi omanik, kui ta kolme kuu jooksul ei anna selgelt teada, et soovib pärandist loobuda.
Päritakse nii vara kui võlad, s.t nii pärandaja õigused kui ka kohustused.
Loobumissüsteem on näiteks vajalik selleks, et kui pärija tahab võlgadega pärandist loobuda, peab ta notarile kolme kuu jooksul sellekohase avalduse esitama.
Loobumissüsteemi puhul ei ole pärija enam teiste pärijate mahavaikimisest huvitatud, sest pärand läheb ka
eemalviibivale pärijale üle ja ta saab selle teistelt pärijatelt hiljem välja nõuda.
Nii on uue seadusega võrdselt kaitstud nii pärandaja surmast teadlikud kui ka mitteteadlikud pärijad.
Pärimismenetlust viib läbi notar, kes annab välja notariaalselt tõestatud pärimistunnistuse. Samas ei ole enam pärimistunnistusel kirjas päritava vara koosseis, seal on kirjas ainult pärijad ja nende pärandiosade suurus.
Uue pärimisseaduse järgi on õigus saada sundosa alanejal sugulasel, vanemal või abikaasal, keda pärandaja oli kohustatud üleval pidama, kuid kes testamendiga jäi pärandist ilma.
Sundosa ei ole enam osa pärandist, vaid konkreetne rahaline nõue pärija vastu. Sund-osa saab nõuda siis, kui pärandist ilma jäetu oli nii töövõimetu kui ülalpeetav.
Seega vanaduspensionäri staatus ei anna veel õigust sundosale.
Kuni pärimise vormistamiseni on pärandaja võlausaldajatel raskendatud oma nõuete maksmapanemine, sest sellised nõuded tuleb maksma panna pärijate suhtes.
FIEd peavad end registreerima äriregistris
2009. aasta jooksul peavad kõik füüsilisest isikust ettevõtjad registreerima end avalikus äriregistris.
Ümberregistreerimine äriregistrisse on maksukohustuslaste registris registreeritud FIEdele riigilõivuvaba.
Avalduse saab ettevõtjaportaali kaudu esitada tasuta või edastada selle registrile notari kaudu.
Kui FIE koostab avalduse ise, on notaritasu allkirja kinnitamise eest 10 krooni. Kui FIE laseb avalduse koostada notaril, läheb see maksma 60 krooni (tasudele lisandub käibemaks). Ettevõtjaportaal asub aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee/.
Autoregistritoimingud lähevad kallimaks
Uuest aastast tuleb sõiduki esmase registreerimise eest maksta senise 1000 krooni asemel 1900 krooni. Auto numbrimärgi hind tõuseb 600 kroonilt 900 kroonini.
Mootorsõidukijuhi esmane juhiluba maksab 400 krooni. Mootorsõidukijuhi teooriaeksami eest tuleb maksta 400 krooni, sõidueksami eest ARKi mootorratta või B-kategooria auto kasutamiseks 600 krooni.
Traktori, liikurmasina, väikelaeva ja alla 12meetrise laeva kontrollimiseks ARKi spetsialisti kohalekutsumise eest on riigilõiv 350 krooni iga sõiduki eest.
Kiiruse ületamise eest karmim karistus
Kiiruse ületamise eest karmistusid karistused juba eelmise aasta lõpul. Sõidukiiruse ületamisel kuni 20 km/h karistatatakse senise kümne trahviühiku ehk 600 krooni asemel 30 trahviühiku ehk 1800 krooni suuruse trahviga (üks trahviühik on 60 krooni). Sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h on rahatrahv kuni 6000 krooni või võetakse kuueks kuuks ära juhiluba.
Sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h on rahatrahv 12 000 krooni nagu varemgi, aga juhtimisõiguse võib ära võtta kuni aastaks, samuti auto arestida.
Ka liiklusohtliku olukorra tekitamise eest on karistus rangem. Turvavööta sõitmise eest on trahv kuni 3000 krooni, turvavöö korduva kinnitamata jätmise eest kuni 6000 krooni. Sõiduki joobes juhtimise eest on trahv 18 000 krooni, 1. juulist 2009 karmistuvad karistused joobes juhtimise eest veelgi.
Oluline on, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja teaks hästi inimest, kellele ta on andnud oma sõiduki kasutada. Andmeid sõiduki kasutaja kohta tuleb säilitada kolme kuu jooksul. 1. aprillil 2009 jõustub liiklusseaduse muudatus, millega nähakse ette vastutus mootorsõiduki kasutaja andmete mitteesitamise eest.
Uuel aastal tasub meeles pidada
- Tulevad muudatused psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandes
Seadusega tagatakse, et ka pensionäridest psüühikahäiretega inimesed saaksid erihoolekandeteenust võrdsel alusel tööealiste inimestega.
Kui ööpäevaringse teenuse kasutajad ei suuda omaosalust teenuse eest täielikult tasuda, hüvitab puudujääva osa riik.
Ka kehtestatakse nõue, et ööpäevaringselt teenusel viibijale peab jääma kätte vähemalt 15 protsenti sissetulekust. Seega ei saa hooldekodus enam võtta inimeselt ära kogu sissetulekut.
- Puudega lapse hooldaja toetust jagab nüüd omavalitsus
Kui seni sai puudega lapse vanem hooldajatoetust eeldusel, et vanem ei tööta, siis tänavu antakse puudega lapse hooldaja toetus üle kohalikule omavalitsusele.
Nii muutuvad toetuse saamise tingimused senisest paindlikumaks: valla- või linnavalitsusel on õigus kehtestada, et toetust makstakse ka töölkäivale lapsevanemale, samuti võib toetuse suurus rohkem varieeruda.
- Tulumaksu määr jääb samaks
Tulumaksu määr on 2009. aastal 21%, nagu oli ka eelmisel aastal.
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 27 000 krooni.
Allikas: sotsiaalministeerium, Riigi Teataja
