Mine mustikale, töötu!
Töötuse määra arvestades võiks marjakorjamine anda paljudele inimestele kahe kuu jagu teenistust, vaja on vaid soetada ämber ja marjakombain, väidab Kets. Töö ise on ju samasugune nagu iga teine, pealegi ollakse mõnusa suveilmaga metsas, mitte umbses õmblustsehhis.
Vaata kus tailased korjavad!
Muret, et korjatud mustikad kätte jäävad, pole. Ainuüksi Tartu külje all paikneva Saareki aastane vajadus on 3000 tonni. Eelmistel aastatel saadi sellest 40–50 tonni Eestist, ülejäänu toodi Lätist ja Rootsist.
Tänavu, mil Eesti metsades on ohtralt marju, loodab Saarek kodumaalt mustikaid sadade tonnide viisi kokku osta. Osa sellest korjab aastatega välja kujunenud “kuldne kaader”, teise jaoks oleks aga ohtralt uut verd vaja. Rootsis näiteks lahendatakse see küsimus ekstra selleks Taist kohale lennutatud tuhandete tailastega.
“Nad on fantastilised!” kiidab Saareki tegevjuht. “Sellest võiks teha õppefilmi, kuidas tehakse tööd.” Kahe kuu jooksul iga päev metsas küürutades teenivad nad Tai põllumehe mitme aasta palga. Ja korjatud mari jääb nii odav, et seda tasub Rootsist Eestissegi vedada...
“Ei pea väga palju pingutama, et leida marjakohti, sest marju on nii palju,” julgustab Raul Kets siinseid inimesi marjule minema.
“Marju on rohkem kui mullu, aga korjajaid mitte,” hindab ka Võru- ja Setumaal metsamarjade kokkuostuga tegelev Erich Saaremaa. “Masu mõju ei paista.” Juba 16 aastat selle töö peal olnud mehe sõnul oli korjajaid varemalt rohkem – noori on peale tulemas vähe. “Suurt raha ei saa,” tõdeb Saaremaa. Usinamad müüvad kokkuostjale 20 kg mustikaid päevas. Eelmisel nädalal oli hinnaks 13 krooni kilo eest.
Ka Tartu turul 30kroonise kilohinnaga mustikaid müünud Agnes Anier Välgist kinnitab, et marjul käivad peamiselt need, kes on seda harjunud tegema. Kümmekond peret tema kodukoha ümbrusest toovad marjad metsast välja, naise ülesandeks on need turuleti taga rahaks teha.
Täis pangedega tagasi
Marjakorjamine on aastaid olnud ka Mai hobi, kes nüüd, aasta töötu olnuna, oma nime ajalehes näha ei soovi. Samas tunnistab ta, et varasem igasuvine hobi annab nüüd vajaliku lisa pere eelarvesse.
“Mulle meeldib väga metsas ja eriti rabas,” räägib Mai. “See on mulle nagu puhkus ja paradiis!” Tööpäevaõhtuti ja nädalavahetustel pööravad nad abikaasaga autonina mõnekümne kilomeetri kaugusel asuvate marjametsade poole ja tulevad tagasi täis korjatud pangedega. Ettevõtlik naine pani lehte kuulutuse ja müüb kodukandis enda korjatud mustikaid hinnaga 30 krooni kilo. “Päris palju inimesi eelistab marju osta,” on naine rahul. “Pohla- ja jõhvikatellimus on ka päris pikk.” Muret teeb vaid see, et pensionini on veel kaua aega, aga väikses kohas pole lootustki kindlat tööd saada.
Paber teeb metsamarjad mahedaks
Ka Saarek rõõmustaks, kui leiaks uusi ostjaid, kes Eesti metsamarju himustaks. Praegu rändab enamik marju piiri taha – Euroopasse toiduainetööstustele ja Aasiasse meditsiinitööstusele. Mustikamarjade jääk kõlbab näiteks liha märgistamiseks vajaliku templivärvi tootmiseks.
Kodumaistele piima- ja jäätisetööstustele valmistab Saarek marjamoosi, aga see moodustab kogutoodangust napilt 5%.
Rõhutamaks kohalike marjade puhtust ja head kvaliteeti, esitati tänavu taimetoodangu inspektsioonile (TTI) taotlus Eesti metsadest korjatud mustikatele, pohladele ja kukeseentele mahetoote tunnustuse saamiseks.
Raul Kets möönab, et vaevalt õnnestuks tänu sellele kõrgemat hinda saada. Öko- ehk mahemarjad oleks lihtsalt üks väike müügiargument praegusel raskel ajal. “Ega me väga optimistid ei ole, et mahenduse käima saame,” märgib ta.
Päritolu vajab tõestamist
TTI-le esitati kevadel paks patakas pabereid, kus näidati kaartidel ära kõik
35 000 hektarit riigimetsa, mille mahedaks tunnistamist taotleti. Nüüd on aga inspektsioon saatnud Saarekile pika kirja, milles nõuab täiendava hulga andmete esitamist. Kõik eesmärgiga, et tõestada marjade mahedat päritolu.
“Olgem ausad, Eesti metsadest tulevad marjad on kõik mahedad ja headuselt mahedad ruudus,” ütleb Kets. “Radioaktiivsuse tase Eestis ja Lätis, erinevalt Valgevenest, on siin väga madal.”
RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul ei saa ametlikult öelda, et kõik riigimetsast korjatud viljad on mahetooted, kuna vastava tunnustuse annab taimetoodangu inspektsioon vaid kindlatele piirkondadele, kui on teada ka viljade tarne ahel. “Sellest hoolimata vastavad riigimetsadest korjatud viljad kõigile mahetoote tunnustele, sest RMK rakendatud säästva metsanduse standardi nõuetest lähtuvalt ei kasutata riigimetsades väetisi, pestitsiide ega muid taimekaitsevahendeid,” kinnitas Timberg.
Kokkuostjate nimed kirja
“See ei ole bürokraatia,” väidab TTI mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts vastu. “Midagi üle mõistuse me ei nõua. Soomlastel toimib sama süsteem üheksa miljoni hektari peal.”
Selleks et TTI inspektorid saaksid kontrollima minna, peab Saarek esitama kõigi kokkuostjate nimed, kokkuostukohad ja ajad, millal kokkuost toimub.
Lisaks on vaja Saarekil sõlmida kõigi marjulistega leping. Ja seda vaatamata sellele, et Saarek ise metsaveerel saaki kokku ostmas ei käi, vaid saab marjad üle Eesti tegutsevatelt kokkuostjatelt.
Praegu käib kibekiire töö, sest hooaeg on täies hoos ja paberite tootmiseks ei ole aega. “Kui tahame, et sellele marjale oleks järelevalve, siis peame kohad saama,” on TTI osakonnajuhataja kindel kui kalju. “Muidu võib iga inimene öelda, et tal on metsast korjatud mahemari. Mõni erametsaomanik võib aga kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid.”
Riigimetsa oodatakse korjajaid
- RMK annab teada, et kõik on oodatud riigimetsa külastama ja metsaande korjama.
- RMK uuel veebilehel www.rmk.ee/teemad/loodusesliikujale/marjad-seened on nüüdsest viited marja- ja seenerikaste piirkondade kohta.
- Lisaks saab lehel www.rmk.ee/teemad/metsakool/metsaannid teada, kust ja millal üht või teist marja või seent otsida ja mille järgi neid ära tunda.
Allikas: RMK
