Ministeerium: keskkonnatasude tõus ei kergita tee-ehituse hinda
Uue perioodi keskkonnatasude ettevalmistamisel on ministeerium lähtunud muu hulgas põhimõttest tagada taastumatule loodusvarale, nagu liiv ja kruus seda on, õiglane hind. Keskkonnaministeeriumi soov on panna tasud paika kümneks aastaks ja tagada sellisel moel võimalikult pikaajaline stabiilsus. Kui jätaksime hinna senisele tasemele, tähendaks see, et meie maavarad muutuvad ajas odavamaks.
Edaspidi ei ole ettevõtetel taastumatut maavara võimalik aastaid tasuta enda käsutuses hoida. Ehitusmaavarade liiva ja kruusa puhul on hetkel peamine probleem see, et 30 protsenti karjääridest on sellised, mis on avatud, kuid kus viimase viie aasta jooksul ei ole toimunud mingit tegevust.
Miks on see probleem? Sellepärast, et kui karjäärides ei kaevandata, lükkub edasi ka karjääride korrastamine. Teiseks on see loomulikult probleemiks kohalikele elanikele, sest kaevandamine tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni. Kolmandaks ei saa ka teised maavarast huvitatud ettevõtted antud piirkonnas maavarasid kaevandada, sest lähtuvalt varustuskindluse loogikast ei tohi ühes piirkonnas avada uusi karjääre enne, kui vanad on ammendunud. Liiva ja kruusa kaevandamisõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist.
Keskkonnaministeeriumi ettepanek maavarade ressursitasu osas on sisuliselt võrdne inflatsiooniga, keskmine tõus jääb aastas 4 protsendi juurde.
Meile teadaolevalt on „Riigimaanteed teehoiukava 2014-2020“ arvestatud üldist hinnataseme kasvu 2,5% aastas, milles on arvestatud ka tarbijahinnaindeksi kasvuga.
