Lisaks on sel perioodil ja alal keelatud raiejäätmete, risu ja kulu põletamine.

Tuleohtlik ala on määruse kohaselt metsa ning muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.

Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

Üleüldse on metsas tulevikus keelatud kasutada aga tuleohtu tekitava tehnilise rikkega transpordivahendit ning põlevate, hõõguvate või isesüttivate esemete või ainete transpordivahendist väljaloopimine.

Mets katab 50% Eesti territooriumist. 2006. aastal leidis aset 250 metsapõlengut kokku 3095,6 hektaril. Keskkonnakahju ulatus kokku 16,8 miljoni Eesti kroonini. Metsatulekahjude põhjuseks oli 56% juhtudest inimeste hooletus suitsetamisel ja lõkke tegemisel.