Sellest tulenevalt ei saa Keskkonnaamet Kehra paberivabriku tegevuse keskkonnaohutust kinnitada, mistõttu tuleb ettevõttel seirata nii tootmisesse sisenevat jõevett kui ka tootmisest väljuvat heitvett. Juhul kui ettevõte tõendab, et saasteained, mis juhitakse heitvee väljalaskmest suublasse, ei pärine ettevõtte tegevusest, siis ei ole alust maksta ka saastetasu.

Eestis ja Euroopa Liidus tervikuna on üldlevinud põhimõte ja kord, et need, kes meid ümbritsevat keskkonda reostavad ja kahjustavad, peavad ka tekitatud kahju hüvitama või selle kahju rahaliselt kompenseerima. Paljude tootmistegevuste käigus tekkib kõrvalsaadustena mitmeid jääke, milledest osa käideldakse jäätmetena ning osa sattub heitvette. Heitvesi aga omakorda juhitakse loodusesse, mistõttu hakkavad tootmisjäägid ka meid ja meie elukeskkonda mõjutama. Mitte keegi meist ei taha elada kellegi teise tekitatud saasta sees või selle tõttu kannatama.

Ranged keskkonnanõuded ongi selle jaoks, et hoida inimeste tervist ja looduse puhtust. Mitte üheski Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole lubatud inimese tervise kahjustamine või elukeskkonna hävitamine suurema kasumi teenimise nimel.

Kui tootmistehnoloogiad on aegunud ega ole keskkonna ja inimese tervise kaitseks piisavalt ohutud, tuleb muuta tehnoloogiat, lisada täiendavaid puhastusseadmeid või asendada tootmistegevuses kasutatavad ohtlikud ained vähem ohtlikematega. Ettevõtlustegevuse kaasajastamist, innovaatiliste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu toetavad rahaliselt mitmed Eesti ja Euroopa Liidu spetsiaalselt ettevõtetele suunatud toetusprogrammid. See on olnud nii juba vähemalt viimase 10 aasta jooksul kui Eesti on olnud Euroopa Liidu liikmesriik.

Kehtiv regulatsioon nõuab, et tehasest väljuv heitvesi oleks ohutu. Kuigi seda on nõutud juba enam kui 15 aastat, pole enamik ettevõtetest pidanud selle nõude täitmist oluliseks. Kui heitvesi ei ole ohutu, on ettevõttel võimalik kuni 10 järgneva aasta jooksul oma tehnoloogiat ajakohastada. Ent kui ka järgneva 10 aasta jooksul ei pea ettevõte oluliseks muuta oma heitvett puhtamaks, siis tuleb leppida sellega, et need, kes reostavad, peavad selle kahju rahaliselt hüvitama.

Arvestades Läänemere merekeskkonna tundlikkust, peab väga hoolikalt jälgima, mida merre lastakse, sest kõik ohtlikud ained akumuleeruvad kalades, taimestikus jms veeorganismides, jõudes lõpuks läbi toiduahela tagasi ka inimese toidulauale.