„Kogukonna arusaam on, et Lahemaa väärtus on loodus, selles pole küsimustki. Kuid teine suur väärtus on kultuuripärand ning selles osas võiks kaitse-eeskiri vähemalt tasakaalu liikuda. Just selle eesmärgi tutvustamiseks sai minister Leesile palutud,“ lisas Hääl.

Palju rahulolematust on põhjustanud asjaolu, kui rahvuspark nõukogude ajal loodi, ei olnud vajadust küsida eraomanikelt luba. 1997. aastal kaitse-eeskirja kehtestamisel ega ka nüüd uue eelnõu puhul ei arvestata sisuliselt maaomaniku õigustatud huvidega. Kõik on seda meelt, et mets väärib kaitsmist, kuid seda ei saa teha eraomaniku kulul. Omanikule, kes tahaks, kuid ei saa metsa majandada, tuleks see kompenseerida. Kui riik raha juurde ei leia, siis võiks pakkuda kompensatsiooniks näiteks asendusmmetsa majandamise võimalust riigimetsas.

Marti Hääl: „Rannakalanduse kui kultuuripärandi säilitamine on küll üks kaitse-eesmärkidest, aga midagi konkreetset selle traditsiooni säilimiseks ja kaitseks pole tehtud. Lahemaa rannakaluritele võiks eelisõiguse anda sarnaselt asustatud väikesaarte püsielanikega.“

Artur Talvik lisas, et käesolevaks aastaks õnnestus võrgulube saada eriti vähe, kuna nende taotlemise päeva hommikuks oli poolsaar tormi tõttu elektri ja seega ka internetita.

Minister Keit Pentus-Rosimannus sõnas Leesil 2 tundi ja 15 minutit kestnud koosoleku lõpetuseks, et hindab kõrgelt kohtumisi, kus saab otse tagasisidet ja ettepanekuid: „Mu veendumus on endine, et looduskaitse ei hakka kunagi tööle, kui pole koostööd kohalike inimestega.“

Koosolekut juhtinud Artur Talviku küsimusele, kas esitatud ettepanekud jäävadki kõnekoos­oleku tasemele ja kaitse-eeskiri ei muutu, vastas minister: „Püüan anda kindluse, et Lahemaal ehitamise ja kalapüügi osas kogukonna ettepanekutega sisuliselt arvestatakse. Kõne all olnud punktide osas tuleb kindlasti veel arutada ja kokku leppida. Kui on kaitse-eeskirja kohta sõnastuslikke ettepanekuid, palun need saata.“

Koos ministriga osalesid Leesi koosolekul keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ning Harju-Järva-Rapla ja Viru regiooni keskkonnaspetsialistid.