Ent enne, kui need neli ministrit pole omavahel ühist keelt leidnud, ei ole sotsiaalministeeriumis mitu kuud küpsetatud eelnõu mõtet valitsusele tutvustada.

Sõdureid, ohvitsere ja kindraleid esindava kaitseminister Jaak Aaviksoo seisukoht selgub alles tuleval teisipäeval, kui mees välismaiselt lähetuselt naaseb.

Sellest ajast saadik, kui kohtunikud 1991. aasta sügisel otsa lahti tegid, on eripensionäride arv Eesti Vabariigis ja neile makstav pension uskumatu kiirusega kasvanud.

Presidendi, riigikogulaste, kohtunike, prokuröride, politseinike, sõjaväelaste, piirivalvurite, riigikontrollijate ja õiguskantslerite kõrval kuuluvad sellesse seltskonda sisuliselt ka soodustingimustel ja nn väljateenitud aastate eest pensioni saajad: baleriinid, seebikeetjad, tuukrid, kraanajuhid jpt ametimehed.

Nagu puder ja kapsad

Iga ametkond oli kehtestanud oma mängureeglid. Kui kohtunik saab 15aastase teenistuse järel 75 protsenti oma ametipalgast, siis politseinikul tuleb poole ametipalga suuruse pensioni saamiseks rabada 20 aastat. Tõsi, politseinik pääseb pinsile juba 50aastaselt.

Ilma teise sambata võivad eripensionid ulatuda kolmveerandini inimese eelnenud palgast. Samal ajal jääb tavainimese pension isegi koos teise sambaga alla 40 protsendi.

Absurdseks on muutunud olukord viimasel ajal, kui meie pensionisüsteem on hakanud sammastele toetuma. Mõne inimese eripension koos teise samba väljamaksetega võib nüüd isegi ületada ametipalga, kust inimene omal ajal pinsile läks.

Mida nelja ministri täna arutama hakatav eelnõu täpselt sisaldab, pole paraku teada. Sotsiaalministeerium üritab esialgu salapärane olla.

“Miski ei ole kindel, ei tahaks midagi välja öelda,” möönab ministeeriumi pressiesindaja Natalja Kitam.

“Pole midagi väga sisukat rääkida, enne kui me ei ole kokku leppinud,” selgitab minister Pevkur.

Pevkuri sõnul lepiti mullu novembris valitsuses kokku vaid üldised põhimõtted. Neist esimene oli see, et eripensionid kui sellised kaovad.

Kõik ühe vitsaga

Kõiki gruppe – nii klassikalise eripensioni saajaid (riigikogulasi, kohtunikke, prokuröre, politseinikke, kaitseväelasi jt) kui ka soodustingimustel pensionile jäävaid baleriine, kaevureid, seebikeetjaid ja teisi – vaadatakse ühtmoodi.

Teine põhimõte, milles toona kokku lepiti, oli see, et nende jaoks, kellel on eripension juba välja teenitud, ei muutu midagi.

“Kui eripension on välja teenitud, siis seda ei saa ära võtta,” rõhutab sotsiaalminister. “See kehtib ka Riigikogu liikmete kohta.”

Kolmas põhimõte oli see, et kui inimene on uue seaduse kehtima hakkamise päevaks jõudnud eripensioni õigust andval ametikohal vähemalt pool selle saamiseks vaja minevast ajast töötada, on tal õigus staaž välja teenida.

Neljandaks lepiti kokku, et tulevikus lähevad kõik lihtsurelikega ühevanuselt pinsile.

“Kõigi nende puhul minnakse, nagu vanaduspensionide puhul, üle indekseerimise põhisele arvestusele,” rõhutab sotsiaalminister. See tähendab, et kui vanaduspension tõuseb näiteks viis protsenti, siis sama palju tõuseb ka eripension. “Mitte nii, et kui Riigikogu liikmete, kaitseväelaste või politseinike palk tõuseb, siis tõuseb ka eripension.”

Millal üleminekuperiood lõpeb, ei oska veel keegi täpselt öelda. “Ta lõpeb erinevalt,” rõhutab minister. “Staaži arvestuse aastaid on väga palju, kellel 15, kellel 20, kellel 25. Sellest tulenevalt on üleminekuaegu ka väga palju.”