Temaga ühte meelt oli ministeeriumi uue maaelu arengukava juhtkomisjon. Nädala alguseks oli selle 29 sotsiaalpartnerist vastanud 24. Neist 20 toetasid Natura toetuste katmist riigieelarvest, kolm olid vastu ning üks jäi erapooletuks.

Teine minister vastu

Seedriga risti vastupidisel arvamusel on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

“Keskkonnaministeerium seisab kindlasti selle eest, et need toetused kuskile ei kaoks,” kinnitab ta kirjalikult Maalehele. “Natura metsatoetused moodustavad ainult 2% maaelu arengukava alusel välja makstud toetustest, nende kaotamise negatiivne mõju loodusele ja loodusväärtuste hoidmisele võib olla aga hindamatu.”

Eelnimetatud komisjonis oma liitu esindava Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Priit Põllumäe sõnul oli üldine hoiak küll Natura väljalülitamist pooldav, kuid peale erametsaliidu ja keskkonnaministeeriumi on uue plaani vastu veel keskkonnaühenduste koda ja liikumine Kodukant.

Erametsaliit on toetuse pärast mures sellepärast, et praegu on selle saajate seas kõige arvukamalt just metsaomanikke.

“Põllumeestel on juba suur hulk muid keskkonnameetmeid olemas, Natura toetusteks mineva raha saaksid nad endale investeeringuteks,” möönab Põllumäe.

Valitsus vahekohtunikuks

“Ei taha selle toetuse kaotamist hästi uskuda, aga eks ilmas ole palju asju, mida kõrvad ei usu,” ütleb Karula rahvuspargi alal elav Urmas Koemets.

39ha metsamaa omanikuna on ta igal aastal Erametsakeskusest Natura toetust küsinud. Veerand tema metsamaast jääb sihtkaitsevööndisse, kust omanik ei tohi ühtegi murdunud puud ka ära tuua. “Kui sa oma vara üldse kasutada ei saa, on Natura hüvitis õige asi. Kui see nüüd kaotataks, oleks see riigi poolt lihtsalt väga inetu,” kõlab Koemetsa seisukoht.

Võimalusse, et praegusel kitsal ajal võiks toetuse hoopis riigieelarvesse üle viia, metsamehed ei usu.

Priit Põllumäe, kes viitab tervishoiutöötajate streigile ja teistele rahaootustele, nendib samuti, et riigieelarvele loota oleks liiga ebakindel. “Erametsaliidu seisukoht on, et kuni laual pole reaalset selget alternatiivi, peavad Natura toetused jääma maaelu arengukavasse,” ütleb ta.

Koos keskkonnaühenduste kojaga on erametsaliit koostamas valitsusele vastavat märgukirja.

Põllumehed pole süüdi

Eesti Põllumeeste Keskliidu aseesimees ja arengukava juhtkomisjoni liige Jaan Sõrra kinnitab, et põllumehed Natura toetuse lõpetamise ettepanekut ei teinud. Aga möönab samas, et nõustusid ministeeriumi pakutuga, sest “tegemist on siiski põllumajandusfondiga ja arvestades Eesti põllumajandustoetuste praegust taset, võiks metsandust rahastada teistest fondidest”.

Põllumajandusministri positiivne programm kõlab selliselt: “Natura toetuste riigieelarvest maksmisel saame uues maaelu arengukavas pöörata rohkem tähelepanu investeeringumeetmete keskkonnaaspektidele. Samuti kavandada uusi keskkonnameetmeid, mis on suunatud just mulla-, vee- ja liigikaitselistele tegevustele. Jätkuvalt plaanime toetada metsa aktiivse majandamisega seotud tegevust.”



TOETUSED

Mis on Natura

- Natura 2000 toetustest hakati rääkima 2003. aastal,
kui seoses Eesti astumisega ELi Natura alad moodustati.

- Esimesena rakendus maaelu arengukava kaudu Natura põllumaa toetus, millele 2008. aastast lisandus Natura erametsamaa toetus. Need mõlemad on sisulised hüvitised, mida makstakse looduskaitsepiirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks. Peale nende kuulub Natura toetuste hulka poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

- Tänavu küsis Natura toetusi üle 7000 isiku. Põllumaa kasu­tamise piirangute hüvitust küsis PRIA andmeil 1623 taotlejat (23 745 ha), metsamaa piirangute hüvitist 4782 (56 535 ha, taotlemine käib Erametsakeskuse kaudu) ja poollooduslike koosluste toetust 933 taotlejat (26 551 ha).



KOMMENTAARID

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder:

Põllumajandusministeerium soovib, et maapiirkondadesse jõuaks rohkem toetusi. Samal põhjusel oleme teinud ettepaneku tagada NATURA kaitsealade metsa- ja põllumaaomanikele toetuste maksmine edaspidi riigieelarvest, mitte Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahenditest rahastatavatest, üksnes teatud ajaperspektiiviga programmidest. Nii saame kokkuvõttes suunata maapiirkondadesse rohkem rahalisi vahendeid.

Uues maaelu arengukavas saame seega pöörata ka rohkem tähelepanu keskkonnaaspektidele investeeringumeetmetes. Samuti kavandame mitmeid uusi keskkonnaalaseid meetmeid, mis on suunatud just mulla-, vee- ja liigikaitselistele tegevustele, jätkuvalt plaanime toetada metsa aktiivse majandamisega seotud tegevusi.
NATURA toetuste osas viisime MAK 2014-2020 juhtkomisjoni liikmete seas läbi kirjaliku hääletuse.

Esmaspäevase seisuga oli vastanud 24 sotsiaalpartnerit 29-st. Vastanutest 20 toetas NATURA toetuste katmist riigieelarvest, kolm oli vastu ning üks jäi erapooletuks.
Praegusel programmperioodil oli Natura meetme kogueelarve Euroopa Liidus 145 miljonit eurot, millest Eesti osa moodustas 31,5 mln eurot. Seega on Eesti olnud sel perioodil läbi ÜPP kõige suurem Natura toetaja, samas kui Euroopa Liidus on Natura toetused eelkõige keskkonnapoliitika osa.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus:

Uue rahastamisperioodi arutelud ei ole veel valitsuse tasandile jõudnud ja praegu pole järgmise rahastamisperioodi osas kokkulepet veel isegi Euroopa Liidu tasandil, seetõttu on ennatlik ajakirjanduse vahendusel toetusi jagada. Ma tean, et loodusväärtuste hoidmine on väga oluline ka konservatiivset erakonda esindavale põllumajandusministrile, ma olen üsna kindel, et jutud selle toetamise lõpetamise soovist on pigem infomüra.

Põgusaks kommentaariks võib öelda, et kui keegi spekuleerib mõttega lõpetada Natura metsatoetuste maksmine, siis 1) see oleks varasemalt riigi poolt antud lubadustest taganemine, kui nüüd Põllumajandusministeerium tahaks äkki Natura toetuste maksmise lõpetada. Ei usu, et sellist plaani tõsiselt Põlluministeeriumis kaalutakse. Keskkonnaministeerium seisab kindlasti selle eest, et Natura alade moodustamisel metsaomanikele ja poollooduslike koosluste hooldamiseks lubatud toetused kuskile ei kaoks; 2) tegu on toetustega, mida makstakse ELi vahenditest (s.t. läbi Maaelu Arengukava alusel läbi PRIA) põhjusel, et Natura eesmärgid ja kaitsealade moodustamise põhimõttes on ELi tasandil seatud.

Ka ELi elurikkuse strateegia aastani 2020 näeb ette elurikkuse rahastamise suurendamist ELi fondidest. Natura alade otsene eesmärk just elurikkuse kaitse ongi. Natura alad on moodustatud põhimõttel, et kaitsta ja hoida olulisi loodusväärtusi, elupaiku, liike. Kui selline väärtus või elupaik asub eramaal, on Euroopa Liidu vahenditest ette nähtud toetus, mida makstakse kas loodusväärtuste säilimiseks vajaminevate hooldustööde tegemiseks või ka näiteks loodusväärtusliku metsa maha raiumata jätmise ja sel moel looduse kaitsmise huvides tulu teenimata jätmise kompenseerimiseks. Oleks arutu käik, kui nüüd ühel hetkel teatataks eraomanikele, et Euroopa Liit näeb küll vastavad toetused ette ja eraomaniku maa liitmisel Natura võrgustikku anti toetuse maksmiseks ka lubadus, aga edaspidi toetus kaob. Natura metsatoetuste suurus on ainult 2% MAKist välja makstud toetustest, selle kaotamise negatiivne mõju loodusele ja loodusväärtuste hoidmisele võib olla aga hindamatu.