Üks piirangu seadmise põhjendusi oli, et vähem kui kümne võrguga ei teeni kalurid piisavalt sissetulekut, et sellest elatuda.

"Aga see on ju sama, mis öelda juuksurile, autojuhile või põllumehele, et kuna teie tulud on liiga väikesed, siis peate oma ameti maha panema!" hüüatas põllumajandusminister.

Liiatigi ei anna seadusemuudatus Seederi sõnul efekti. "Kui loodeti, et surve kalavarudele väheneb, siis merre pandavate võrkude arv ei ole ju kahanenud, lihtsalt kalapüügivõimalused mängiti ümber ühelt sihtrühmalt teisele."

Poolsurnud kalurid

Püügiloast ilma jäänud kalurid on aga Seederi sõnul juriidiliselt täiesti segases olukorras. "Keegi pole neilt võtnud kutselise kaluri staatust. Ka ajalooline kalapüügiõigus on neil säilinud, nad lihtsalt ei saa seda kasutada, sest neile ei väljastata enam püügiluba," rääkis Seeder, resümeerides: "Totter olukord - õigus on, aga luba ei ole."

Kui aga selsamal püügiloast ilma jäetud kaluril peaks tekkima võimalus võrgulube juurde osta, nii et kümme võrku koos, tuleb talle Seederi sõnul kohe ka püügiluba anda. "Seega on alla kümne võrguga kalurid praegu mitte surnud, vaid poolsurnud olekus," tähendas Seeder.

Olukord on Seederi sõnul absurdne ka seetõttu, et kui siis ühel päeval vähendatakse kalavarude kehva olukorra tõttu püügile lubatavate kalavõrkude arvu näiteks 30% võrra, langeks kümne ja veidi enama võrguga kalurite püüniste arv taas alla kümne võrgu piiri.

Sada protsenti vastu ei ole

Seda, et keskkonnaminister Jaanus Tamkivi toetab oma ministeeriumis eelmise ministri ajal tehtud nn kümne võrgu seadust, peavad paljud kummaliseks. On ju minister Tamkivi ise saarlane.

"Ega ma põllumajandusministrile sada protsenti vastu ei vaidlegi," kostis Tamkivi, aga viitas sellele, et kümne võrgu piirangut ei kehtestatud siiski uisapäisa, sellele eelnes väga põhjalik eeltöö, mille käigus vesteldi ka kalurite endiga. "Piirangu kehtestamise taga oli kalateadlaste soovitus, mis tulenes kalavarude kriitilisest seisust," ütles Tamkivi. "Kui me nüüd alles 1. jaanuarist kehtima hakanud seadusemuudatuse kohe ära muudaksime, nõuaks see väga selget põhjendust."

Asja muudaks tema sõnul keeruliseks ka see, et kümne võrgu piirang on Peipsi järve osas kokku lepitud ka Vene riigiga. "Nii et päevapealt seda ühepoolselt muuta oleks keeruline," märkis Tamkivi.

Väiksema arvu püünistega meeste merele lubamine tooks Tamkivi hinnangul taas ülepüügiohu. "Olgem ausad, kui püügikohad on kaugemal, siis ühe või kahe võrgu pärast ei sõida sinna keegi, ikka pannakse igaks juhuks mõni võrk rohkem," sedastas Tamkivi, viidates, et igal aastal korjatakse näiteks Peipsi järvelt kilomeetrite viisi ilma märgistamata pandud püügivahendeid.

Tamkivi juhtis tähelepanu veel sellele, et võrgulubade koondumist väiksema seltskonna kätte sooviti ka seepärast, et nii on püüki lihtsam kontrollida. "Kui mees läheb kümne võrguga välja, siis võib arvata, et ta rohkem võrke merre ei pane."

Samas väitis keskkonnaminister, et ta on valmis põllumajandusministri moodustatavas töögrupis kümne võrgu piirangu kaotamist uuesti arutama. "Kui arvatakse, et omal ajal langetati otsus valesti, tuleks vaadata, mis vahepeal on muutunud ja argumenteerida, miks on vaja otsust muuta."

Randlaseks harrastaja arvelt

Lisaks kümne võrgu piirangu kaotamisele on tekkinud osa Riigikogu liikmete poolt ettepanek taastada seaduses rannaküla elaniku ja randlase mõiste, millest rääkis hiljuti Maalehes ka Tarmo Kõuts.

Tamkivi avaldas aga kartust, et rannakaluri määratlust ei suudeta seaduse jaoks defineerida. "Kas randlane on see, kes elab merest 200 meetri kaugusel? Mis saab aga siis, kui ta elab 210 meetrit merest?" arutles keskkonnaminister. "Teine küsimus, mis saab linnadest? Kas kõik tallinlased ja pärnakad on ka randlased? Ja kui nad kõik saavad kolmele võrgule püügiõiguse, siis kus on see meri ja need kalad?"

Kui aga randlased saavad seadusesse, siis saab kalapüügiõigust anda neile ainult harrastuskalurite arvelt, ütles Tamkivi. "Olemasolevate kalavarude juures võrgulubade arvu tõsta ei saa, seetõttu on võimalik neid ainult ümber jagada."

Sel juhul jääksid harrastaja püügivahendiks ainult spinning, õng ja põhjaõngejada.

Ent suurem osa harrastuskalureist ongi Tamkivi sõnul rannakülade elanikud. "Statistika näitab, et 90% osas võetakse harrastuskaluri püügiõigused välja sama paikkonna elanike poolt," märkis ta.

Suurema osa kutseliste kalurite jaoks on aga kalapüük niigi harrastus, sest põhisissetulek tuleb mujalt. "See, et rannaküla elanik kalapüügist ära elatuks, on muinasjutt," nentis Tamkivi.

Minister Tamkivi ise peab ennast samuti harrastuskaluriks, kuid pole aastaid nakkevõrgu luba välja võtnud. "Merel käin aga hea meelega, püüan spinninguga. Ja see on suurepärane."