Ministrid valdade rahakoti kallal
Ajakirjandusse tilgutatud info järgi on valitsus oma 10. juuli kabinetiistungil just nagu kokku leppinud, et 2009. aasta riigieelarve päästmiseks tuleb suurelt minna kohalikele omavalitsustele (KOV) eraldatavate rahasummade kallale. Kabinetiistungite otsuseid ametlikult ei avalikustata.
Rahandusministeerium kinnitas kokkuleppejuttu osaliselt. "Otsuseid, mille põhjal oleksime omavalitsustele eraldatavat raha kärpimas, veel ei ole," ütles ministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman, lisades, et KOV raha on valitsuskabinetis jutuks olnud just seoses terve valitsussektori (riik + KOVid) eelarve tasakaaluga.
Omavalitsused passivad
Küll käivad Seemani sõnul praegu ministeeriumides arutelud, kuidas mahutada oma tegevus selle raha piiresse, mille rahandusminister on ministeeriumidele 2009. aasta kohta ette andnud. Augusti alguses esitavad ministeeriumid oma kavad rahandusministrile ja septembris peab valitsus oma riigieelarve-eelnõu Riigikogule esitama.
"Kui küsin oma kolleegidelt, mida nad teavad valitsuse kokkuleppest vähendada riigieelarvest omavalitsustele eraldatavaid summasid, on vastus üks - ei tea midagi," märkis Eesti Linnade Liidu tegevdirektor, omavalitsusliitude koostöökogu töö üks koordinaatoreid Jüri Võigemast.
Omavalitsejaid selline infopuudus ärritab, kuna Eestis on KOVide eelarved seatud riigieelarvest suurde sõltuvusse. Seetõttu peetakse igal aastal omavalitsusliitude koostöökogu ja valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimisi, kus rahajaotus põhimõtteliselt kokku lepitakse. Ent läbirääkimistes on praegu paus.
2009. aasta riigieelarve asjus kohtuti 20. mail, aga siis olid ministeeriumide piirsummad veel määramata ja omavalitsuste raha suurest kärpimisest ei räägitud.
Järgmine kohtumine on augusti teises pooles. Nüüd plahvatanud kärpimisjuttude tõttu kardavad omavalitsejad, et selleks ajaks on suured otsused juba tehtud.
Valitsuses heaks kiidetud riigieelarvestrateegia ja läbirääkimised on tagaplaanil ning omavalitsused lihtsalt ei pääse eelarvekärbete köögipoolele ligi.
Oletatav olevik
Riigieelarvest sõltuvad KOVid on nii headel kui halbadel aegadel olnud alarahastatud. Üks puudujäägi põhjus on näiteks see, et riigi pool on seadustega järjest andnud omavalitsustele üle oma funktsioone, kuid funktsioonide täitmiseks vajalikku raha pole kaasnenud.
Omavalitsuste üks taotlusi läbirääkimistel on olnud, et ka need summad kas või tagantjärele kohale jõuaks. Nüüd on oht, et miinus hoopis kasvab.
"Ei tea, mis otsuseid suletud kabinettides vastu võetakse. Põhimõtteliselt on võimalik omavalitsustelt raha ära võtta kolme moodi - tasandusfond, üksikisiku tulumaks ja eraldised ministeeriumide kaudu," selgitas Võigemast.
Tasandusfondi või üksikisiku tulumaksu osa (11,9%) kahandamine oleks Võigemasti sõnul KOVide jaoks sellise mõjuga, mida ei tahaks halvimaski unenäos näha.
"Suhteliselt lihtsam on minna eraldiste kallale, mida jaotataks ministri määrusega," märkis ta tõenäosust, et KOVi eelarvete kärped võivad sündida just ministeeriumides - kohalike teede hooldus, koolitoit, haridusinvesteeringud jne.
Ajakirjandusse tilgub kokkuhoiuplaanidest valitud lõike. Iseloomulik on poliitikute jutt, et kui nende otsustada oleks, ei tahaks nad kindlasti seda või teist KOVi tulu vähendada.
"Ministeeriumid, kus on suurimad võimalused midagi kärpida, on IRLi ministrite käes. Oma vastumeelsust põhjendades tehakse ikka viide sotsiaaldemokraadist rahandusministrile, nagu täidetaks tema ettekirjutusi. Lõpuks on Ivari Padar see paha, kes on süüdi ka Eesti majanduslanguses," ütles Võigemast.
Valimised paistavad
Omavalitsejate hinnangul näitavad väljaastumised ja süüdistused, et alanud on valimisteks valmistumine.
Ivari Padarilt ei olnud puhkuse tõttu võimalik kommentaari saada.
"Ainult rahandusministri peale vastutust panna oleks ebaaus," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.
Ta selgitas, et konkreetse ministeeriumi kokkuhoid puudutab ikka just seda konkreetset ministeeriumi, lõplikud otsused langetab valitsus. "Üle võimaluste pole riigil võimalik elada ja tuleb teha valikuid, et järgmise aasta eelarve oleks tasakaalus," märkis Seeman. "Paratamatult on iga valik kellelegi halb."
2009. aasta riigieelarve
- Prognoositav maht 100 miljardit krooni
- Puudujääk 9,9 mld
- Puudujääk on 10. juuliks kaetud 6,5 mld ulatuses
Allikas: rahandusministeerium
Omavalitsuste tulubaas 2008
- Tulud 24,2 mld (sellest maksutulud 12,5 mld)
- Tulu riigieelarve tasandusfondist 1,43 mld
- Ministeeriumide kaudu eraldatavad tulud 4,5 mld
- Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi põhjal on oodata KOVidele laekuva üksikisiku tulumaksu vähenemist (võrreldes 2007. aasta sügisprognoosiga) 445 mln krooni võrra.
Allikas: linnade liit
