Mis hoiab toidu kalli?
Kuigi maailmas töötab mitu tuhat agraar-ökonomisti, ei uskunud neist keegi, et toidu hinnad nii lühikese ajaga nii kõrgele sööstavad. Nüüd on kaks kõige suurema analüüsivõimega organisatsiooni - OECD (majanduskoostöö- ja arenguorganisatsioon) ning FAO (ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon) - andnud koos välja toiduhindade prognoosi aastani 2017.
Nõudlus järjest suureneb
Enamik prognoosijaid on üksmeelel, et aastate 2007-2008 rekordtasemelt langevad hinnad küll allapoole, kuid ka pärast langust jäävad need kõrgemale kui 1990. aastate keskel. Sellel on mitu põhjust.
Esiteks, maailma rahvaarv suureneb. Kui 1950. a oli Hiinas 600 miljonit ja Indias 400 miljonit inimest, siis 2007. a olid need arvud 1,3 ja 1,2 miljardit.
Rahvastiku juurdekasv peaks lähiaastatel küll aeglustuma, aga siiski prognoositakse 2017. aastaks elanike arvu suurenemist 7,4 miljardini, mis on ikkagi umbes pool miljardit rohkem kui praegu.
Samas väheneb suure kiirusega maaelanike osakaal - peamiselt on kasvanud linnarahvastik, mis hakkab arvult ületama maaelanikkonda.
Teine suur tegur on majanduse ja heaolu kasv arenguriikides. Arenenud maailma majanduse kasvu prognoositakse järgnevaks aastakümneks 2% kanti, arenguriikide majanduse kasvu oodatakse 5-6% ringis.
Linnastumine ja majanduslike võimaluste suurenemine mõjutavad tarbimist suuresti.
Kardinaalselt on muutunud energiakandjate hinnad, võrreldes peamiste põllumajandustoodete hindadega.
Kui 1960. aastatel oli naftabarreli hind jämedalt neljandik loodusliku õli hinnast, siis nüüd on olukord vastupidine.
Väetise hinnad on liikunud viimasel ajal sarnases trajektooris toornafta hinnaga, samasugune on olukord metallidega, mis mõjutavad masinate hindu.
Seejuures põllumajandusmaa pind pole märgatavalt suurenenud ega suurenegi. Kuna osa maast peab hoidma süsinikutasakaalu, ei võeta seda põllumajanduslikku kasutusse. Mitmelgi pool on keskkonna seisukohalt vaja taastada või rajada metsaribasid, et reguleerida veerežiimi ja puhastada õhku.
Osa põllumajandusmaast kasutatakse biokütuste tootmiseks. Rahvastiku ja heaolu kasvu kõrval on bioenergeetika üks peamisi mõjureid, mis hoiab toidu hindu kõrgel.
2005. a toodeti umbes 40 miljardit liitrit etanooli, 2017. a peaks see kogus suurenema ca 130 miljardi liitrini. Biodiisli toodang maailmas oli 2005. a umbes 5 miljardit liitrit, 2017. aastaks peaks see suurenema ligikaudu 25 miljardi liitrini.
Piima hind langeb, lihatarbimine suureneb
Eesti seisukohalt on tähtis, mis toimub piimandusturul. Prognooside kohaselt suureneb maailma piimatoodang lähema aastakümne jooksul 20% võrra, mis saavutatakse suurema väljalüpsiga. Kolmandik toodangutõusust peaks tulema Ameerika mandrilt, pea pool Hiinast ja Indiast.
Piimatoodete hinnad arvatakse olevat saavutanud tänavu oma lae ja need hakkavad kuni 2013. aastani langema. Langus tuleb küll vaid mõni protsent aastas ja pärast 2013. a pööravad hinnad uuesti aeglaselt tõusule. Lihasektorit mõjutavad sööda hinnad. Kuigi bioenergia tootmine võtab maad ära, tekib etanooli tootmisest väärtuslikku jääki - valku, mineraale ja vitamiine sisaldavat praaka, mis sobib kuivatatult loomasöödaks.
Aasias ja Ladina-Ameerikas prognoositakse lihatarbimise suurenemist umbes 30%, samas kui Euroopas on see 10 korda väiksem. Maailmas tervikuna suureneb kõige enam linnuliha söömine, Euroopas tuleb juurdekasv sea- ja linnuliha arvel, loomaliha tarbimine arvatakse ligi 20% vähenevat.
Üle poole lihaekspordi juurdekasvust tuleb ühest riigist - Brasiiliast. Arengumaades aga ületab import tunduvalt eksporti. Eesti jaoks võiks olla tähtis see, et Venemaa jääb vähemalt aastani 2017 liha importijaks.
Prognooside kohaselt langeb põhiliste põllumajandustoodete hinnatase pisut 2007./2008. a ülikõrgelt tasemelt. Kuid ka pärast langust jäävad hinnad pea terveks dekaadiks 1996. a tasemest umbes 1,5 korda kõrgemale. Ka sealiha hind peaks jääma umbes 1996. a tasemele.
Võrreldes viimase kümne aasta keskmisi hindu tuleva kümne aasta hindadega, prognoositakse lihale 20%, suhkrule 30%, teraviljadele ja piimapulbrile 40-60%, võile ja õliseemnetele 60% ning taimeõlile 80% hinnatõusu.
Ilmastikurisk püsib suur
Nende prognooside juures on jäänud arvestamata suuremad loodusõnnetused, riikidevahelistest tülidest põhjustatud tagasilöögid tootmises ja tarbimises, ekspordipiirangud, samuti innovaatilised läbimurded.
Toidu kõrge hind võiks olla hea tootjatele, kuid ometi pole see neile mingi kingitus. Kasvavad kulutused energiale teevad tootmise kallimaks ja söövad ära oodatava tulu.
Põllumajandustootmine on alati seotud ilmariskiga, mis on samuti viimasel ajal suurenenud. Arvatakse, et 2007.-2008. a põhjustasid hinnahüppe mitmel pool maailmas korraga juhtunud ikaldused. Mis kasu on kõrgest hinnast, kui saaki ei saa põllult kätte, aga kulutused on tehtud? Või kui ootamatu haiguse tõttu tuleb kõik loomad tappa ning liha hävitada?
Toiduhindade tõus mõjutab kõige rohkem neid riike, kus toidu osakaal perekonna väljaminekutes on hulga kõrgem kui arenenud maades.
Näiteks USAs on see vaevalt 10%, Šveitsis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis veidi rohkem, kuid paljudes Aafrika ja Aasia arenguriikides üle 60%. Eesti koos teiste ELi uute liikmesriikidega on oma kolmandikuga selles reas üsna keskel.
RUVE ŠANK, nõunik, EV Suursaatkond Roomas
