Astutud on juba esimesed jõulised sammud. Nii on maastik saanud kaasaegselt jätkusuutliku perspektiivi Eesti Kunstiakadeemia territooriumil, kus lõpuks ometi lammutati eelmisest sajandist pärit vanamoodne, kogu kunstiharidust aastakümneid diskrediteerinud õppehoone. Järgmisena läheb lammutamisele Tartu Ülikooli peahoone.

Alma mater on täbaras seisus,” selgitas professor Rindkere. “Me ei saa rääkida kaasaegsest kõrgharidusest, kui ülikool tegutseb 19. sajandi alguses ehitatud inetute sammastega lobudikus, mille projekteerijad ei näinud ette isegi korralikku elektrisüsteemi ega WiFi-võrku.”

Tartu Ülikooli ja Maaülikooli ühendamisel tekkiva Imavere Metsakooli uus atraktiivne peahoone rajatakse saeveski taha metsatukka, kus selle ülalpidamiskulud on Tartu kesklinnaga võrreldes tunduvalt jätkusuutlikumad.

Lammutamisjärge ootavad ka Tallinna Ülikool ning Tallinna Tehnikaülikool.

Uudis haridusmaastiku kaasajastamisest on jõudnud ka välismeediasse. Sellele on juba reageerinud Cambridge ning Oxford.

“Eesti on meist taas ette jõudnud,” nentis Cambridge ülikooli kantsler lord Sainsbury. “Pidime häbiga tõdema, et mõned meie ülikooli kolledžihooned on pärit 14. sajandist. Pärast teadet selle kohta, et Eesti lammutab juba 19. ja 20. sajandist pärit ülikoolihooneid, oleme tellinud buldooserid ning teeme need häbiväärsed majad maatasa juba enne järgmise õppeaasta algust. Esimesena lammutatakse ajast ja arust King’s College.”

Oxfordi ülikool on aga jõudnud seisukohale, et linna kõige kallimatel kruntidel laiutavad ebarentaablid õppehooned tuleb Eesti eeskujul lammutada. Uued kaasaegsed ning jätkusuutlikud majad ehitatakse teisele poole jõge, kus odavatel karjamaadel on ruumi laialt.

SERGEI KRAANA

haridusmaastiku arhitekt