Mis kellani elektriturg avatud on?
Tervislik parkimisreform
Inimesel võib olla palju raha või kõrge positsioon, kuid ilma laitmatu terviseta ei ole kummastki võimalik rõõmu tunda.
Seetõttu on Tallinn alustanud ägedat võitlust ravikvaliteedi parandamise eest ning pikkade ravijärjekordade vastu.
"Meie raviasutustel tuleb peeglisse vaadata," selgitas ülemlinnapea Valdur Rindkere. "Kui kogu avalik sektor pingutab püksirihma, on vaja ka arstidel ning muul meditsiinipersonalil senisest tõhusamalt tööle hakata."
Ülemlinnapeal on mitmeid näiteid selle kohta, kuidas arstid inimesi ravides aega ning sellega koos maksumaksja raha raiskavad.
"Kahjuks kohtame ka tänapäeval arste, kellele meeldib operatsioonide ajal tundide kaupa patsiendi ajus või sisikonnas sudida, selle asemel et kohe kõik mittevajalik välja lõigata ja auk korralikult kinni õmmelda."
Ülemlinnapea sõnul jõuaks korralik haigla selle ajaga ravida kümneid haigeid.
"Nüüdsest on sellisel raharaiskamisel lõpp," lausus ülemlinnapea. "Ravi muutub efektiivsemaks, ravijärjekorrad kaovad, rahva tervis paraneb."
Probleemi lahendamine osutus lihtsast lihtsamaks.
"Kõige taga on uus parkimiskord," selgitas ülemlinnapea õnnestunud tervishoiureformi tagamaid.
"Kui varem võis patsient haigla või polikliiniku ees tundide kaupa tasuta parkida, siis nüüd oleme vähendanud tasuta parkimise aega viieteistkümnele minutile.
Selle ajaga suudab iga korralik arst panna diagnoosi ja määrata ravi. Operatsioonil tuleb tohtril arvestada sellega, et hiljemalt viieteist minuti pärast peab patsient olema valmis haiglast lahkuma.
Reformi toetab ka uudne trahvisüsteem. Kui patsient jõuab parklasse õigel ajal, maksab parkimistrahvi tema; kui ta aga hilineb, jääb parkimistrahv arsti kanda.
Seega tuleb nii pimesoole- ja kaksteistsõrmiku operatsioonid kui ka pärgarterite šunteerimine, lobotoomia, vasektoomia, artroskoopia ning muud operatsioonid viia läbi kiiresti ja efektiivselt. Nii on patsiendid rahul ja linna parkimisnõuded täidetud."
SERGEI KRAANA
keskhaigla nina-, kõrva-, kurgu-, selja-, rinna-, kõhu-, jala-, käe-, hamba- ja peaarst
Ma olen energiapomm kWh,
kõik odav mus tekitab põlu.
Mul kallimaks minna on tuline sund,
sest maksan veel vähem kui õlu.
A. ITSKOK
ANTON VILDE
optimist ehk informeeritud pessimist
Eelmisel, vaimse tervise nädalal käisin Tallinnas, et veidi mürgeldada Stockmanni Hulludel Päevadel ja Kaubamaja Osturallil. Küll see oli vägev ja odav kah veel!
Ma olen enda üle nii uhke, et hakka või Keskerakonda ja Reformierakonda üheaegselt armastama. Küll ma tegin hea tehingu: ostsin tervelt 26 euro eest head, pehmet ja mõnusat tualettpaberit. Tõsi, selle transportimisega oli raskusi.
Mõtlesin, et kuna ma nii palju peldikupaberit korraga ostan, et ju ma siis saan selle laost kätte. Aga ei. Vinnasin selle hirmuäratava hunniku kassa juures selga - ega 72 rulli korraga osta ole naljaasi - ning alustasin mööda Tartu maanteed bussijaama poole tatsamist.
Nägin trammi. Tahtsin peatuses selle peale minna, aga see sooritus tuli kahjuks tunnistada ebaõnnestunuks.
Esiteks hakkasid trammisõitjad, päiksekollased Hullude Päevade kilekotid käes, minu kui trammi astuva persooni suunas repliike loopima, et mida ma õige endast mõtlen.
Üks sõitja röökis mu pihta nii: "Kus siin düsenteeria lahti on?!"
Teiseks juhtus see, et kui olin end 72 rulliga kuidagi trammi upitanud, ei saanud ma ukse vahelt edasi, vaid jäin peldikupaberihunnikuga trammiuste vahele kinni. Ei saanud edasi ega tagasi.
Trammijuht lasi juba närviliselt kella. Lõpuks tuli üks turske kiilakas ja tõukas mu trammist koos rullidega välja, nii et mu maandumine asfaldil oli küll äkiline, aga see-eest pehme.
Tulgu juba varem Tallinna tasuta ühistransport! Registreerin end kas või üheks päevaks tallinlaseks, et siis koos suure hunniku peldikupaberiga linnas tiirutada küll Koplist Kadriorgu ja Ülemistelt Tondile, nii et vähe ei ole. Ja kui palju kisama hakatakse, vinnan selga 2x72 rulli paberit.
Niisiis, tramm sõitis minema ja mina kõndisin jala koos peldikupaberitega bussijaama. Seal palusin maaliinide bussijuhil panna oma paberirullid pagasiruumi.
Ah jaa, peaaegu oleksin unustanud. Enne veel kui Tallinnast lahkusin, 72 tualettpaberirulli seljas, käisin läbi veel Selveri Laadapäevadelt ning Prisma "Osta ära!" nimeliselt ürituselt - vaimse tervise nimel.
Nüüd on jõuludeni rahu majas ning puhtam ja kuivem tunne.
ARVO ALAS: "Praegu ei tohi Taani elektrik teoreetiliselt omaenda kodus isegi pirni vahetada, ilma et teda võidaks süüdistada tulumaksu maksmatajätmises."
Eesti Päevaleht, 20. märts 2002
Elektrit on kahte sorti: positiivne ja negatiivne. Vahe on minu teada selles, et üks läheb natuke kallimaks, kuid peab kauem vastu, teine on odavam kraam, aga võib koitama minna.
STEPHEN LEACOCK
Thomas Alva Edisoni suurim saavutus on elektrikompanii leiutamine. Ta oskas geniaalselt tööle rakendada lihtsa vooluringi.
Kompanii - näiteks Eesti Energia - saadab elektri üht traati mööda kliendile ja saab selle otsekohe teist traati mööda tagasi. Ja siis (siin avaldubki leiutaja geniaalsus!) saadab ta selle uuesti kliendile.
Niimoodi müüb kompanii ühe ja sama portsu elektrit kliendile maha kas või tuhandeid kordi järjest, ilma et ta sellega vahele jääks.
Päris uut elektrit toodeti Eestis viimati 2005. aastal. Sestsaadik on EE seda ikka ja jälle uuesti müünud.
Seetõttu neil ongi seal nii palju vaba aega, et muudkui hinna tõstmiseks põhjendusi välja mõtelda.
NETI RENT
- Parem mats reel kui rets maal.
- Parem purakas sees kui surakas pees.
- Parem trehvata rannas liputajat kui linnas raputajat.
- Parem sukasääres salajeen kui jalaseen.
- Parem kõnd karil kui kand kõril.
ANDRES ÜLVISTE
Voolikuga kodumasin
tundub, justkui madu kosin.
TARMO VAARMETS
- Lutsul olnud 3. jaanuariks kogu aasta viin juba joodud. Võttis siis südame rindu ja läks Tuglase ukse taha.
Aga Tuglas oli oma viina ära andnud Tartu orbudekodule. "Las olla vaesekestel sedagi rõõmu," ohkas ta. Rasked ajad olid Eestis.
Luts kirjutas siis mälestusi. Neis oli kõik helge ja ilus. Tuglas kirjutas muidugi kriitikat.
- 1917, suure sõja ajal, toimus eesti kirjanduses seksrevolutsioon.
"Mäeküla piimamehes" nüpeldati iharalt noort piimjasvalget naiseihu, "Amoreses" pesti saunas suurema seksi jälgi maha ja "Sonettides" ei tahtnud Underi sukad kuidagi lõppeda.
Umbes samas ajal ilmunud perekonna- ja sugueluõpik manitses abieluvälistest (-eelsetest) suhetest sootuks hoiduma ja kehalist karskust pidama.
Under asetas oma paljale rinnale Tukla kirja.
- Keegi ei armastanud nii nagu Tammsaare, nagu suur Anton Hansen. Anton armastas kirglikult ja isegi arutult.
Vilde lausa vältis teda: iga kord, kui härra Hansen tänaval vastu jalutas, pistis ta teisele poole plagama.
Punase soki kannas oli sest lidumisest pahatihti auk, mida Eduard siis õhtul toda hullu Tammsaaret kirudes nõelus. (Raamitud sokk ilutseb tänini majamuuseumi seinal, viimane auk kannas... Sinna Vilde jõud rauges.)
Aga klassik ei saanud selle vastu, midagi polnud teha. Nii meeletult armastas Anton Hansen kirjandust.
JÜRGEN ROOSTE
Mees läheb supermarketi juhataja juurde õiendama.
"Miks te rahvast petate?"
"Kuidas nii?"
"Teil on pesupulbri hinnasildi peale kirjutatud "100 grammi tasuta". Võtan paki lahti... Aga seal on ainult pesupulber!"
