Mis on saanud kolhoosiaegsetest kolemajadest?

139 tühja ja 136 pooltühja kolhooside-sovhooside ajal ehitatud kortermaja üle Eesti, lisaks loendamatul hulgal elaniketa kortereid. Selline pilt avaneb küsitlusest, mille Maalehe toimetus korraldas kohalike omavalitsuste seas.

Kolhoosikorra lagunedes hakkasid tühjenema ka majandite ehitatud kortermajad. Põllumajandus ei vajanud enam nii palju töökäsi ja inimesed liikusid sinna, kus said tööd. Suurematesse keskustesse või ka välismaale.

Homses Maalehes ilmub põhjalik ülevaade, kui palju kolhooside ja sovhooside ajal maapiirkonda ehitatud kortermajadest on praeguseks jäänud tühjaks või pooltühjaks. Samuti, kui palju endisi kolhoosimaju on tänaseks lammutatud. Selle ülevaate tegemiseks küsitles toimetus 187 maapiirkonnas asuvat valda ja ka väikelinna, kuhu majandite õitseajal kolhoosnikele-sovhoosnikele kortermaju ehitasid.

Esimest põhjalikumat käsitlust kolhoosiaegsete paneelmajade saatusest loe juba homsest Maalehest!