“Meil oli väga lihtne − majal oli kaks silti, üks võeti maha, teine jäi alles,” mäletab Pärnu-Jaagupis asuva nüüdse Halinga vallavalitsuse pearaamatupidaja Eve Lempu aastat 1996, mil toimus esimene omavalitsuste ühinemine kaasaegses Eestis.

Ligemale kolmkümmend kunagist vallamaja või linnavalitsuse hoonet on kaotanud oma senise ülesande. Õnneks on enamik neist leidnud korraliku rakenduse, kõigest mõni seisab siiani tühjana.

Maja müüdi korteriteks

Halingast paar aastat hiljem võtsid ühinemise ette Abja-Paluoja linn ja Abja vald.

“Ühinemisraha eest ehitasime peaaegu et uue hoone, kõva remondiga tegime ühe vana maja korda,” mäletab Abja vallavalitsuse majandusnõunik Arvi
Meidla.

Vallamaja, kahekorruseline puumaja Abja-Paluojas tagastati õigusjärgsele omanikule ja see seisab tühjana. Linnavalitsuse hoones toimetab aga valla vee- ja soojafirma OÜ Abja Elamu, lisaks on sinna ruumid saanud Eesti Post.

1999. aastal panid Otepää linn ja Pühajärve vald leivad ühte kappi senises linnavalitsuses. Pühajärve vallavalitsus töötas aga Otepääl kiriku koguduse hoones, mida koguduselt renditi. Praegu on seal pastoraat ja Eesti lipu tuba.

Linnavalitsuse majja kolis võim ka Lihula linna ja Lihula valla kokkuminekul.

Põhimõtteliselt olid nad ühe katuse all olnud juba sündides, siis aga ostis vald Lihulasse eramaja. “See oli üsna pisike ja jäänuks suurele omavalitsusele väikeseks, liitumisel müüdi see maha ja seal elab praegu üks pere,” teab Lihula volikogu esimees Tiina Lobja.

Endises Võsu vallamajas Võsul töötab Vihula vallavalitsus. Vergis ühes sadamahoones rendipinnal asunud Vihula vallamaja anti omaniku käsutusse tagasi.

Karksi-Nuia linna ja Karksi valla alusel sündinud Karksi valla “rahva teenrid” kolisid aga täiesti uude majja, Karksi-Nuia kultuurikeskusse. Seda küll alles aastal 2004, viis aastat pärast ühinemist. Nii kaua võttis aega pooleli olnud hoone lõpuni ehitamine.

Endises linnavalitsuse majas jätkab valla vee- ja kanalisatsiooniettevõte AS Iivakivi, linnavõimu tubades pesitseb suures osas politsei. Endine Karksi vallamaja Karksi-Nuias on äripindadeks renditud, seal on ka pood ja juuksurid.

Kaarma ja Kuressaare valdade ühinemisel tekkinud Kaarma vald rendib siiani ruume kohalikult teedevalitsuselt. Nii Kaarma omavalitsushoone Kaisveres kui ka Kuressaare oma müüdi elanikele korteriteks. “Nad mõlemad olid liiga väikesed,” teab abivallavanem Urmas Sepp.

Antsla linna ja Antsla valla ühinemise järel leiab võimu omaaegse linnavalitsuse majast. Vallamaja asus paar kilomeetrit linnast Lusti külas ja hõivas seal osa ridaelamust. “Müüsime ruumid kuuele perele korteriteks, ühe jätsime hädalisteks puhkudeks,” kinnitab vallasekretär Tiina Vares.

Vallamajas muusikakool

Järgmine suurem liitumislaine toimus aastal 2002. Kehra linna ja Anija valla ühinemisel tekkinud Anija valla osa valitsusest paiknes aastani 2012 linna-, osa vallavalitsuse majas. Need mõlemad asusid Kehras lähestikku.

“Sügisel 2012 jõudsime niikaugele, et kõik väed said kokku vanasse linnamajja, tühja vallamaja ühte ossa kolib Kehra noortekeskus,” räägib abivallavanem Urmo Sitsi.

Rapla linna ja Rapla valla “abielludes” kolis vald linnavalitsuse majja. Vallamaja linna ääres Uuskülas on tühjana seisnud juba kümme aastat.

Kui Räpina vald Räpina linnaga ühines, siirdus vallavõim linnavalitsuse uhkesse majja. Endises kodus, Sillapää lossis, võttis kolme aasta eest koha sisse muusikakool. Lossi mahuvad ka muuseum ja vabaharidusühendus.

Kohila alevi ja Kohila valla ühinemise eel olid alevi- ja vallavalitsus ühes majas. Kuna see oli pisike ja kehva ruumilahendusega, ehitati 2006. aastaks uus maja.

Endine maja on siiani valla omanduses, selle alevivalitsusepoolses otsas asub politseipunkt. Vallavalitsuse ruumides on turvakeskus, asjade uuskasutus, ka seltsid käivad sinna kokku.

Märjamaa alevi, Märjamaa valla ja Loodna valla liitumisel tekkinud Märjamaa valla võim ootab oma rahvast endise alevivalitsuse hoones.

Loodna vallamaja osasid ruume kasutab noortekeskus, osa seisab kasutamata. Märjamaa endine vallamaja, mis samuti alevis asus, on müüdud eraettevõtjale, kes tegeleb seal kaubandusega.

Seni suurimal ühinemiste aastal 2005 Tamsalu linnast ja vallast moodustunud Tamsalu vallavalitsus asutas end endise linnavalitsuse majja.

“Sellest vähem kui kilomeetri kaugusel asunud vallamaja paiknes ühes viietoalises korteris, nii oli lihtne see maha müüa,” ütleb vallavanem Toomas Uudeberg.

Tapa linna ja Lehtse ning Saksi valdade kokkuminekul on valitsushooneks endine linnavalitsuse maja. Saksi vallamajas on teeninduspunkt, kuhu käib valla sotsiaaltöötaja. Seal on ruumid ka raamatukogule ning seltsi- ja noorsootööks. Lehtse vallamajaski käib sotsiaaltöötaja, sealgi on raamatukogu, arstipunkt, juuksur, seltsielu keskus.

Jõhvi linna ja Jõhvi valla liitumisel jäeti maha nii linnavalitsuse ruumid maavalitsuse majas kui ka Tammiku rahvamajas asunud vallamaja. Rahvamaja sai lihtsalt ruume juurde.

Nüüdne Jõhvi võim on koondunud linna kaubanduskeskuse Tsentraal kolmandale korrusele, rentides seal ruume.

Müügiraha rahvamajale

Avanduse ja Väike-Maarja ühinemisel jäi vallamaja Väike-Maarjasse. Avanduse valitsushoonena teeninud Avanduse mõis müüdi 2010. aastal maha. Vallajuht Indrek Kesküla sõnul remonditi müügirahaga Simuna rahvamaja ja üht-teist veel.

Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valdade ning Suure-Jaani linna ühinemisel seati vallamaja varasemasse linnavalitsuse hoonesse.

Suure-Jaanis asunud vallamajas, kus nüüd noortekeskus, käib remont, aga omavalitsuse silt on veel maha võtmata. Olustvere vallamajas käib korra kuus sotsiaaltöötaja, seal toimetab veel ka lina- ja lapikoda, kuid enamiku ajast seisab hoone tühjana.

Vastemõisa vallamaja asus ühe katuse all suure kultuurimajaga. Hoone nn omavalitsusosa ehitati ümber ja juba kuues aasta möllavad seal lasteaia Päevalill 31 mudilast.

Kilingi-Nõmme linna ja Saarde ning Tali valdadest tekkinud Saarde valla valitsejad on endises Saarde vallamajas Kilingi-Nõmme linnas. Endises linnavalitsuses on nüüd vabaajakeskus.

Tali vallamajast on saanud nüüdse omavalitsuse käepikendus Tali teeninduspunkti näol, kus iga päev on keegi valitsejatest kohal. Seal paikneb ka ühe ettevõtte kontor.

Kuusalu ja Loksa valdade ühinemisel tekkinud Kuusalu valla valitsus asub Kiiu mõisas, Kuu­salust kolm kilomeetrit, kus ennegi oli Kuusalu vallamaja.

Loksa vallavalitsus asus varem linnavalitsusega ühes majas, ruume renditi linnalt.

Praegune Türi vald tekkis Kabala, Oisu ja Türi valdade ning Türi linna liitumisel. Türi linna- ja vallavalitsus paiknesid ühes majas, nüüd on seal valla-
valitsus.

Kabala vallamaja on osaliselt täitmas teeninduspunkti rolli, kuhu käib kohale sotsiaaltöötaja, osa ruume on kasutuses sotsiaalkorteritena.

Oisu vallamaja on antud tasuta kasutada ühele MTÜ-le asenduskodu teenuse pakkumiseks.

Viimane ühinemine jääb aastasse 2009, mil leivad panid ühte kappi Kaisma ja Vändra. Tekkinud Vändra vald pidas õigeks vallamajana kasutada endist Vändra oma.

“Kaisma vana maakivist vallamaja on tühjana seisnud kolm aastat ja on müügi ootel,” kinnitab vallavanem Peeter Reimann.

Suure-Jaani endisest  vallamajast on saanud noortekeskus, ainult mahavõtmata silt meenutab veel maja endist ülesannet.
Karksi-Nuia endises  linnavalitsuse hoones  tegutsevad  valla vee-  ja kanalisatsiooniette- võte ning  politsei.
Abja-Paluoja  vallamaja anti õigusjärgsele omanikule tagasi ja seisab siiani tühjana.
Lusti külas asunud  Antsla  vallamaja ruumid  müüdi  elanikele korteriteks.

Olustvere  viimases  vallamajas  toimetab nüüd lina- ja lapikoda, korra kuus käib sinna  ka valla  sotsiaal- töötaja.